suvorovi kirstuteooria

suvorovil on II ms osas kirstuteooria. nimelt kui oleks olnud nõue, et venelased peavad oma hukkunuid matma kirstudes, siis oleks sõda võidetud rutem. asi oli selles, et venelased matsid oma hukkunuid ilma kirstudeta ühishaudades. nn vennashaudades.
siis oleks iga suurema lahingu eelselt pidanud koos kütuse, moona, toidu, sidemete jne asjadega tellima ka kirste. ja kui oleks nt tellitud kurski kaare puhul 78 000 kirstu, stalingradi lahingu puhul 500 000 kirstu, Berliini lahingu puhul 100 000 kirstu, velikije luki puhul 30 000 kirstu jne. sellise hulga kirstude transport oleks võtnud meeletu mahu, võtnud kohutava aja ja tõmmanud ka vastaste luure tähelepanu. samuti oleks pidanud hakkama arvestama kohustusega pärast lahingut laipu kokku koguma. mis oleks tähendanud seda, et rünnakuid oleks hakatud planeerima nii, et hukkunute arv oleks minimaalne. mis oleks tähendanud ka seda, et need nelja aasta jooksul hukkunud 10 000 000  vene sõdurit ei oleks hukkunud vaid oleks suuremas osas elus olnud ning võidelnud.
suvorovi teooria nõrk koht on see, et kõigi nende jaoks ei oleks pruukinud varustust jätkuda ja nad ei oleks saanud nii efektiivselt võidelda.

skopetsid

18. sajandi lõpus veenis üks orioli piirkonna talupoeg andre Ivanov teisi talupoegi selles, et munandite mahalõikamine on hea mõte. et see on väga kristlik ja viib lähemale täiustumisele. Ivanov koos oma jüngritega saadeti siberisse. aga üks jünger nimega selivanov pages minema. elas Peterburis ja värbas endale uusi jüngreid. ta oli nii edukas, et aastatel 1847 kuni 1866 saadeti 515 meest ja 240 naist siberisse enda organite mahalõikamise eest. 1874. aastal oli sektil juba 5444 järgijat. liikmeteks astusid kõik - lisaks talupoegadele ka ohvitserid, preestrid, meremehed. hinnatakse, et 20. sajandi alguseks oli neil 100 000 järgijat.
meestel oli kahte sorti lõikumist. väiksem ja suurem. väiksem oli munade mahavõtt. suurem oli peenise mahavõtt. suurema puhul tekkis küsimus, et kuidas siis mees pissis edaspidi? pissis läbi lehmasarve. lehmasarv oli kogu aeg rinnataskus.

kuule

1869. aastal käis üks Ungari rännumees Eestis rändamas. uuris eestlaste elu. eestlasi kutsuti siis linnades kuuledeks. sakslased leiutasid selle nime. loogika oli selles, et kui tänaval karjatada "kuule!", siis pöörduvad kõik eestlased hüüdja poole arvates, et nende poole pöördutakse.