ühest episoodist enne seda, kui tartu pushkini kool jogentaga nimeliseks kooliks ümber nimetati

1948. aastal asus tartu 4. keskkool (ehk hilisem pushkini gümnaasium) riia tänaval, seal kohe kaitseväe akadeemiast üle tee. seal oli äsja nimetatud kooli direktoriks oudovas sündinud eestlane seltsimees palaks. ta võttis ühtlasi 1948. aastal ka naise. oli ka nii, et see direktor palaks ei osanud ei eesti ega vene keelt õigesti rääkida ega kirjutada.

igal juhul, kui ta oli naise võtnud 1948. aasta suvel, siis tassis ta koolimajja ühte klassi tellised, savi, puidu ja hakkas sinna endale korterit ehitama. ehitas klassiruumi keskele vaheseina ja ladus sinna pliidi. kui linnavalitsuse ametnikud sellele peale sattusid, käskisid nad palaksil oma risu minema koristada ja klass laste jaoks vabaks teha.

aasta hiljem kaebas palaks linnaametniku peale ja linnaametnik saadeti siberisse. 

paar sõna peeter põllust

teatavasti oli  johann kõppi rektoriks oleku ajal ülikooli kuraatoriks peeter põld.

kaasaegsed räägivad tema kohta eelkõige seda, et välimuselt meenutas ta oravat. 

ning et tal oli 11 last ja kõik need lapsed kandsid kalosse. nii et kui sa talle külla läksid, siis koridoris oli umbes 13 paari kalosse. 

ülikooli sekretäri kurvast saatusest

1932. aastal tähistati tartu ülikooli 300. aastapäeva. 

toimus tõrvikurongkäik, kutsuti väliskülalised, kaeti aulas laud. 

kahjuks juhtus nii, et ülikooli sekretär ferdinand lambert sai kalaroast mürgituse ja suri ära. 

feliks moori purjutamisest

aegade alguses asus rahvusringhääling teatavasti estonia teatris. kusgail kolmandal korrusel kahes suuremas toas. 

hommikuti kell 7.15 laste eetrisse hommikvõimlemist. see oli nii, et leida idla mängis klaverit ning ernst idla luges mikrofoni, mis harjutusi inimesed kodus tegema peavad. 

mõnikord, kui purjus feliks moor samal ajal estonia majja sattus, siis ronis ta idlale mikrofoni ette ja hakkas plastiliselt väänlema klaveri ja ernst idla instruktaazhi saatel. ernst idla hoidis taolisel juhul ees kalanäo ja jätkas oma diktaati. mõnikord kommenteeris juurde, et "teie proua, tõstke põlve kõrgemale ja selg sirgeks"  

sorokini maailm

pitirim sorokin oli teatavasti soomeugri päritolu vene sotsioloog, kelle stalin nn filosoofide laeval venemaalt pagendas. 

ta oli natuke nupust nikastunud aga hullu töövõimega. ja oma hullu töövõimega murdis justkui sisse sotsiaalteadlaste a-liigasse. 

üks tema keskne sõnum oli see, et meie ajastu konflikt ei ole mitte juutide/natside või hitleri/stalini või konservatiivide/liberaalide vastasseis. vaid probleem tuleneb sellest, et inimkond on liiga meeleline, liiga pealiskaudseks muutunud, liiga kergekaaluliseks muutunud, liiga eklektiliseks muutunud. selle vastand oleks siis ideatsiooniline, ehk siis vaimseid ja seesmisi väärtusi hindav inimkond.

tõestuseks vaatas ta üle kõik kunstiteosed (maalid, skulptuurid jne) ning tõestas, et meeleliste kunstiteoste osakaal on praeguseks tõusnud. samuti luges ta üle kõik inimkonna sõjad ja ülestõusud ning tõestas, et niipea, kui inimesed hakkavad meelelisemaks muutuma, puhkevad sõjad. 

muuhulgas kärutas ta välja vabaduse valemi. see on siis murdarv. nimetaja/lugeja näeb välja nii vahendite koguhulk/soovide koguhulk. ehk et kui see murdarv on 1 või suurem, siis on inimene vaba. kui aga vahendeid on soovidest vähem, siis ei saa inimene oma soove rahuldada ja muutub mittevabaks.