isemajandava otepää lugu

see oli siis kui 1987 aastal ilmus edgar savisaare, mikk titma, siim kallase ja tiit made artikkel isemajandavast eestist.  

ajakiri aja pulss käsitles neid teemasid edasi alates majanduslikust autonoomiast kuni eesti kodakondsuseni. 

siis ühtakki aastal 1989 sadas aja pulsi toimetusse sisse jaanus raidal, kelle sünninimi pidavat olema hoopis heino heinrich jürgenson. ta tahtis avaldada artikli isemajandavast otepääst.

toimetus palus siis artiklit näha. artikkel olevat tähelepanuväärne olnud kahe asja poolest. esiteks õigekirjavead. teiseks, jaanus raidalil oli plaan teha otepääle sisenemine tasuliseks ja panna linna sissesõitudele tõkkepuud. ja et linna sissesõit oleks olnud tasuline. 

mõned sissevaated nõukaaegsete rapla intelligentide sisemaa

hans treimann on oma tänuväärses memuaaride raamatus pannud kirja mõned tähised raplamaa intelligentsi eluolu ning loominguliste heitluste kohta.

näiteks tirib ta ajaloohämarusest välja sanitaararsti abi friedrich suurmaa (1901-1983) artikli "vältida sugulisi liialdusi". see oli artikkel, mida hans treimann rapla ühistöö noore ajakirjanikuna viiekümnendatel esimese tööülesandena toimetama pidi.

friedrich suurmaa oli otsustanud paralleelselt välja anda ka itaalia-eesti keele sõnastiku. ta kogus neid sõnu kaustikutesse.

tallinnas anti samal ajal välja ajakirja "abiks agitaatorile". selle toimetaja oli viktor seppel. paraku oli aga viktor seppel purjus peaga hakanud rääkima, et kõigepealt tuleb üles puua kommunist artur vader ja seejärel kommunist johannes käbin. viktor seppel pagendati selle jutu peale tallinnast raplamaale ajalehe ühistöö uueks peatoimetajaks. 

toimetaja asetäitja oli ühistöös hans mõttus (1924-2004). ta olla kirjutanud äärmiselt korrektseid artikleid, heade sissejuhatuste ja teemaarendustega. aga ta hilines nendega ühtepuhku ja nende sisu jäi arusaamatuks. ülikondi oli tal olnud ainult üks. olla olnud rapla kõige boheemlikum boheemlane. 

kui hans treimann tallinnas elas, siis elas ta suur-karja tänaval. kui keegi vabaduse väljakul joomas käis, siis tagasiteel jäi treimanni korter kõigile ette. kõik astusid läbi. evald pihol ehk piho kutil olnud selline komme, et kui ta treimannile külla tuli, siis võttis püksid jalast ja istus trussikute väel treimanni diivanile. 

lühike lugu ira külast

tambovi oblastis kirsanovi rajoonis on ira küla. 1922. lubas nõukogude võim tulla sinna elama ja töötama läänest 65 kommunismiarmastajat. nad siis töötasidki seal hullupööra, ehitasid endale elektrijaama ja saavutasid teatavat jõukustki. siis jõudis kätte aasta 1938 ja stalin küüditas nad siberisse.

katsed elada sisse pirogovi maailma

tartus on teatavasti kaks alkohoolikusõbralikku kohta - pirogovi mägi ja tasku juures jõeäärsed pingid.

tudengina elas pirogov ühes toas koos inozemtseviga. neist mõlemast said hiljem meditsiinimaailma staarid. mõlemad tegid teineteisest sõltumata 1847. aastal patsientidele eeterliku tuimestuse saatel operatsioone. aga aastal 1830 elasid nad tudengitega ühes toas. pirogov kirjutab hiljem oma mälestustes, et tal sai alati enne kuu lõppu raha otsa ja ta ei saanud enam suhkrut osta. inozemtsevi plekktoosis aga oli suhkrut. pirogov võttiski siis iga kuu lõpus salaja mõned tükid suhkrut inozemtsevi suhkrutoosist. niikaua võttis, kuni inozemtsev suhkrutoosi luku taha pani.

tegelikult enne eeterliku tuimestuse kasutuselevõttu oli pirogov selle jäik vastane. sest et tuimestatud patsiendi opereerimine võtab arstilt vastutuse ära.

pirogov käsitleb oma mälestustes ka eestlasi. eelkõige arutleb ta selle üle, et kas eestlaste nürimeelsus põhjustab nende vaesust või siis hoopis vaesus põhjustab nürimeelsust. lätlaste kohta ütleb ta vaid seda, et erinevalt eestlastest ei nimeta keegi lätlasi idiootideks. 

kuna tartus lahkamiseks surnukehi ei jätkunud, siis neid toodi riiast postiga.

enne surma palsameeris ta ise enda keha ära. tema keha püsibki mumifitseerununa vinnitsas endises višnja mõisas kiriku keldris klaaskupli all. kõigile vaatamiseks.

ükskord talvel hakkas pirogov voorimehega tartust moskvasse sõitma. voorimehe nimi oli makari. makari väitis, et ta on paarkümmend korda tartu ja moskva vahet sõitnud, et teab ja oskab kõike. täpsuse mõttes olgu kirja pandud, et pirogovil oli seljas "seest karvane poolkasukas, mida katab moskvast kaasa toodud vormisinel (hall, punase ülikooli kraega) ja jalas vildid, saanikatte all". nad hakkasid pärastlõunasel ajal tartust minema mööda emajäge ja juba väidetavalt paari tunni pärast olid peipsil. aga selleks ajaks oli pimedaks läinud. voorimees makari paarutas otse peipsile ja võttis suuna pihkva poole. jää peal olles kõlasid alatasa nagu kahuripaugud, see oli jää lõhenemine. kuni üks hetk voorimees taipas, et ees on püsti jäävall ning selle taga lahtine vesi. natukene keerutasid saaniga ringiratast, kuni üldse enam aru ei saanud, mis suunas pihkva või tartu on. voorimees jättis pirogovi saani ja lubas lähimasse külla minna "sest maa pidi siinsamas lähedal olema". pirogov jäi keset ööd koos hobusega peipsile. hirmus külm oli. samal ajal peipsi muudkui paugutas. pirogovile tundus, et läheduses on hundi silmad. kargas püsti ja jooksis ringiratast ümber saani, samal ajal kaikaga põrutades vastu saani. niimoodi vaevles pirogov neli tundi. lõpuks tuli voorimees. et ta leidis maa. maa oligi sealsamas. läksid siis tagasi maale.

selle sama retke viiendal päeval olid nad siiski jõudnud venemaale. pirogov magas saaniteki all ning ärkas selle peale, et saan seisis. ja et tema jalad olid märjaks saanud. tegi silmad lahti, tuvastas, et hobune on kaelani vees ning makari ei ole mitte kusagil. unesegasena hakkas end keerama ja kukkus ka üle saani serva kaelast saati vette. kohale jõudis makar koos kohalike külameeste, nad sikutasid hobuse ja pirogovi veest välja. võtsid pirogovi paljaks ja määrisid teda viinaga.

keisrinna friedrichi matmisest

saksa keisrinna friedrich oli keiser friedrich III abikaasa. aga samas siis briti kuninganna victoria tütar. kuna ta oli nii tugevalt britimeelne, siis soovis ta, et teda maetaks inglismaale ning et tal riideid seljas ei oleks, vaid oleks ümber keha ainult briti lipp.

kuna keisrinna friedrich oli hullult domineerinud wilhelm II üle ning talle britilikkust peale sundinud, siis wilhelm II oli oma emaga pidevas konfliktis. ning kui ema suri, siis ei matnud ta ema inglismaale. küll aga pani talle briti lipu ümber keha ja mattis potsdamisse.