kui sulle helistab ajakirjanik ja palub kommentaare mingitele süüdistustele, siis suure tõenäosusega on ajakirjanik juba omaks võtnud esmase allika seisukohad ja on häälestatud sinu vastu ja sul ei ole lootustki.
vana mees juba, aga näe, varsaaru. ikka pole seda ära õppinud. et tulevikus targem olla, peaks korra üle kirjutama need asjad. mida siis üldse teha?
a. võib ju küsida ajakirjanikult, et kas ta on ikka neutraalselt positsioonil? kui ta väidab, et on, siis küsida, et kuidas ta seda tõestab?
b. võiks küsida ajakirjanikult, et kui ma pärast artiklit näha küsin, et kuidas siis kindel olla, et ta selle küsimise kätte saab ja artikli ikka saadab? et kuidas tagada seda, et ajakirjanik pärast ei kirjuta, et "oi, ei kujuta ette, miks see nii oli, aga näe, ma sain selle palve kätte alles nüüd, kui leht on trükis"
c. tuleb küsida seda, et kuidas ajakirjanik garanteerib, et ta minu tsitaate õieti kasutab. õiges kontekstis, õige rõhuasetusega jne.
d. tuleb küsida seda, et kas ajakirjanikul on lisaks mulle eksponeeritud probleemiasetusele ka mingit muud materjali, mida ta kavatseb lehte panna ja mida ta mulle näidanud ei ole.
No comments:
Post a Comment