kunda ood

kunda ei ole mitte niisama väikelinn. võibolla väheke hall. võibolla tuhm. võibolla väheke allakäinud. aga midagi seal siiski on.
1. no alustaks lammasmäest ja kunda kultuurist. kuni pulli küla leidudeni loeti seda eesti vanima asustusega paigaks. aga nime sai see kultuur siiski kunda järgi.
2. siis viikingiajast alates toimis selline asi nagu sõbrakaubandus. muuhulgas oli siis ka kunda rand selline koht, kuhu soomlased kaubitsema tulid. praegu on seal liivarand aga sutsu külm on seal vesi.
3. kundas on kaks mõisa. linnas on üks uuem mõis ja linnast väljas teine vanem mõis. linnamõisas on täiesti jalutatav park. selles mõttes jalutatav, et pargis nagu õietipolegi jalgradasid aga muru on selline jalutamiseks kvaliteetne.
4. kunda kirik on minu teada eestis ainuke kirik, millel on küll kellatorn aga kell ei asu tornis vaid on tornist väljapoole riputatud.
5. muidugi suurem elu läks käima tsemendivabrikuga. tsemendivabriku varemed ja pudelahi on linnaservas senini alles.
6. tsemendivabrikuga seoses muutus kunda rahvusvaheliseks kohaks. nt johan pitka kirjutab, kuidas ta noore laevapoisina 19. saj lõpul kunda sadamasse läks tööd otsima. kunda sadam oli tallinna ja piiteri vahel võtmetähtsusega sadam.
7. lontova. seoses rahvusvahelise eluga ehitati hotell, mis sai nimeks london. rahvapäraselt sai see piirkond lontova nime. on üks nunnumaid paiku üldse eestimaal. tuleb minna uuest kundast üle kärestikulise kunda jõe ja seal siis on selline väike tee, mille ühes küljes on paekiviklindi serv. klindipoolsed majad on kergelt mäenõlva mööda üles ehitatud. sealhulgas siis londoni hotell, eestiaegne piirvalvekordon, vana etkvl pood jne.
8. karulauk. lontovas klindi serval või nõlval kasvab karulauk ja lõhnab kevaditi. viikingid olevat seda sinna istutanud, et neil vitamiinipuudust ei tekiks.
9. lontova kõrghetked. II ilmasõja järel olevat selles tänavas ringi patseerinud "50 last ja 50 lehma". tasub märkida, et lontovas on elanud mitmete eesti kultuuri suurkujude (nagu nt t. laanem ja a. siplane) esivanemad. lontovas tasub seista ja ette kujutada, kuidas need lapsed ja lehmad seal kõik ringi tuterdasid.
10. kui lontovast edasi minna, siis saab mina letipea neemele. see on muidugi kurb koht, sest 1976. aastal lasi seal purjus vene piirivalvur kuus kohalikku maha. siis lasi ka oma teenistuskaaslase maha ja siis iseenda. ja tema ülemus lasi ka end maha. muide, nõukaajal oli see piiritsoon ja kohalikel niisama ringi tuterdada ei lastud. mere äärde kohalikke ei lastud. piiririba oli selline rehitsetud riba ja üks teatav vanavanaisa käis tihti üle selle riba ja kui vene piirivalvurid ta kätte said, siis seletas, et tema on õigelpool riba ja et tegelikult ei tohi seda riba ületades sisemaa poole minna.
11. letipeal asub ehalkivi. mõõdetavatest rändrahnudest eesti suurim. nimi tuleneb sellest, et on nii suur, et varjutab loojuva päikese. ehal saab seal ka kindlasti käia.
12. kunda linnas sees asub kronkskallas kust avaneb vaade toolse linnusele ja letipeale. ühe kohaliku lapse jutu järgi olevat ta nime saanud sellest, et kohalikud avastasid sealt pronksi ja selle fakti varjamiseks nimetasid selle paiga kronkskaldaks.
13. kundas asub endine hüdroelektrijaam. linnamõisa pargist tuleb läbi minna ja siis kohina järgi leiab. kohiseb mis hirmus! kala pidi ka kõvasti olema kunda jões. nõuka ajal pandi inimesi kunda jõel röövpüügi eest vangi.
14. kukerpallimägi. praegu on selle koha nimi kukerpallimägi. asub lontova ja uue kunda vahepeal. aga kui sinna minna, siis kindlasti tuleks pigem meenutada seda, et nõukaajal oli see koht prügila.
15. kundas on mitmeid mõnusaid paekivimaju. nad on kõik omal ajal mingeid ühiskondlikke funktsioone täitnud (kool, klubi jne). nende majade juures tuleb juurelda selle üle, et kas enam hallimaks minna saab? ei, vist ei saa.