Saturday, September 23, 2017

tšehhovi kannatustest

lisaks sellele, et tšehhovil oli väga raske lapsepõlv, ei olnud tal ka nooruspõlv sugugi kerge. lapsena peksis tšehhovi isa kõiki oma lapsi ja oma naist, sundis lapsi vürtspoes töötama aga ise jättis poe kütmata, lapsed püüdsid samal ajal külmas poes koolitükke teha, sundis lapsi herneste peal põlvitades palveid lugema ning kirikukooris laulma.
aga kui noor tšehhov oli juba mõned jutustused kirjutanud, siis avaldas ta oma kuludega oma esimese raamatu. raamatu nimi oli melpomene jutustused. aga jutustused on vene keeles skazki. seega muinasjutud ja need raamatud pandi poodides lasteraamatute riiulile, kust mitte keegi neid ei ostnud.
ühel hetkel kirjutas ta ka näidendi "ivanov". esietendus toimus novembris 1887. tšehhovi perekond oli surutud looži aga tšehhov ise istus kulisside taga lava lähedal nišis. sealt vaatas ta, kuidas näitlejad enne etenduse algust rambipalavikus edasitagasi kõndides vaheldumisi sülitasid ja risti ette lõid. esimene vaatus kulges normaalselt, ehkki näitleja kisselevskil oli halb komme mäluaukude täitmiseks improviseerida. kolmanda vaatuse lõpus hakkas publik aplodeerima ja autorit väja nõudma. tšehhov juba mõtles, et teda saadab edu. aga oh häda. peale kolmandat vaatust hakkasid näitlejad lava taga napsutama ja läksid neljandaks vaatuseks purjus peaga lavale. nad hakkasid laval veiderdama. näitlejad pidid ette mängima enesetapu aga pudrutasid, liialdasid, grimassitasid ja publik hakkas vilistama. politsei sekkus ja ajas mõned rahurikkujad saalist välja. kaks korda mängiti seda etendust veel. rohkem ei mängitud.
ja eks tšehhov kannatas terve elu kopsuhaiguse käes ja suri lõpuks ära. ta suri saksamaal ja toodi siis kirstus moskvasse. kui rahvas teda moskva raudteejaamas ootas ning rong kirstuga kohale jõudis, siis vaguni külje peale oli kiri "austrite vedu".

No comments:

Post a Comment