apostelliku vaesuse küsimus
tegelikult ei olnud keskaegne katoliku kirik miski ühtne ja vagur asi. lisaks varade, õiguste ja kroonide jagamisele, olid olemas ka nn apostelliku vaesuse apologeedid, kes rääkisid, et kuna kristusel ja jüngritel polnud maist vara, siis seda ei tohiks ka kirikul olla. paavstidele enamasti ei mahtunud see hinge. aga mõningatele kuningatele (nt napoli kuningas robert) see jutt sobis ja need andsid apostelliku vaesuse jutlustajatele varjupaika. cesena mihkel oli üks vaimulik, kes oli apostelliku vaesuse pooldaja ja oli saanud koguni frantsiskaani ordu ülemkarjaseks. paavst johannes xxii otsustas ta kohalt maha võtta ehk ekskommunikeerida. paavst kirjutas 1329. aastal ladina keeles käsu ja saatis mööda kristlikku maailma laiali. kui see käsk krakovisse jõudis, siis loeti see turuplatsil ladina keeles ette. kui paavsti esindaja aru sai, et mitte keegi ei saanud aru, siis läks natuke aega, otsiti üks poola keele oskaja ja üks saksa keele oskaja ja need lugesid siis omakorda selle teksti ette.
saksa keele küsimus
see, et seda teksti saksa keeles ette loeti, ei mahtunud aga poolakatele hinge. kuna vormiliselt oli kuningaks ikkagi poola kuningas, siis likvideeriti linnas üldse saksakeelne dokumentatsioon ja anti välja korraldus, et "siitmaalt saavad alguse krakovi linna dokumendid ja varanduse ülekandmise aktid, mis on koostatud ladina keeles".
sakslaste ahistamise küsimus
aga ikka ei suutnud poolakad taluda olukorda. nimelt ei olevat sakslased tunnistada tahtnud eriti poola kuninga wladyslawi võimu. selle peale tuli wladyslaw linna ja lasi mõningaid sakslasi hobuste järel lohistada mööda tänavaid ja seejärel linna taga võllamäel üles puua. ning nad rippusid seal seni "kuni kõõlused läbi mädanesid ja luud üksteise küljest lahti tulid". teine kroonika "annales krascinsciani" lisab, et "hukati kõik, kes ei osanud välja öelda sõnu "soczewic" (lääts), "kolo" (ratas), "miele" (veskikivid) ja "mlyn" (veski)."
No comments:
Post a Comment