Monday, September 14, 2020

visnapuu, duncan ja jessenin

henrik visnapuu käis varastel kahekümnendatel mitu puhku venemaal. tema kohalik sõber oli üks luuletaja, kes omakorda käis läbi jessenini ja duncaniga. jessenin ja duncan küll armastasid teineteist aga jessenin ei osanud sõnagi inglise keelt ja duncan ei osanud sõnagi vene keelt.
ühistel joomingutel aga oli duncanil ikkagi teatav valu jesseninile midagi ütelda ja nii palus ta visnapuud appi tõlkima. ükskord oli see vestlus olnud selline:

duncan - ütle jesseninile, et ma ühtki meest omas elus pole nõnda armastanud kui teda. nüüd tean, mis on armastus. see on mu esimene ja viimane armastus
jessenin - no, nõid!
duncan - jessenin, lähme maale. asume elama väikesesse majja. meil on oma lehm ja majapidamine. kedagi ei ole, oleme kahekesi.....
jessenin - no, kuradi nõid!

No comments:

Post a Comment