ülestähendusi jakob hurda eluloost

 1.

oma nime sai hurda perekond loomulikult selle järgi, et üks mõisnik vahetanud teise mõisnikuga ükskord jahikoera ühe eestlase vastu

2. 

jakob hurt tahtnud algul naiseks võtta carl oetteli pere vanemat tütart ernestinet. kui selgus, et vanem on juba ära lubatud, siis võttis noorema, adele eugenie.

3.  

hurt ise oli naise võtmise protsessis tagasihoidlik, näole ei julgenud anda ja ta pöördus eugenie poole kirja teel. eugenie vastas, et temasugune tagasihoidlik naisterahvas on üllatunud, nüüd toibub ja imestab, kuidas hurt naiste suhtes nii vähenõudlik mees on.

4.

ehkki adele eugenie isa oli sakslane ja ema šveitslanna, mõistis adele eugenie hurda rahvuslikke püüdlusi ja elas neile kaasa. adele eugenie nimetas õrnusehetkedel hurta "eestlaseks". hurda sabajupp värises loomulikult sellisel hetkel õnneerutusest.

5. 

hurda poeg rudolf tahtis kangesti naiseks võtta helmi lippu. martin lipu tütart. probleem oli aga selles, et helmi lipp ei jaganud eestlaseks olemisest mõhkugi. seega oli hurt selle abielu vastu. mille peale rudolf lubas, et kui ta helmit endale naiseks ei saa, siis jääb elu lõpuni vallaliseks. helmi lubas selle peale, et ta parandab ennast ja püüab sellest eestlaseks olemise värgist aru saada. hurt lubas selle peale, et okei, poeg võib selle helmi endale naiseks võtta.

6. 

kui aga helmi ja rudolf abiellusid ja tahtsid oma esimesele pojale nimeks panna gunnar, siis läks hurt puhta marru. (aga lapsele siiski jäi nimeks gunnar).

7. 

veel hullem. siis selgus, et helmi oli astunud saksa haridusseltsi liikmeks. eugenie hurt kirjutas poeg rudolfile selles situatsioonis järgmist: "papi on üsna sinakaspunane näost, kui ta sulle kirja kirjutab, ja tema kõrvad tumepunased, mul on nõnda hirm, et helmi ebamõistlikkusest tal kahju sünnib, ja kuidas tahab helmi sellele vastata?"

8.

no ja kui vana hurt oleks teadnud, et poeg rudolfi kõik kolm last abielluvad sakslastega ja kolivad saksamaale (berliini, düsseldorfi ja koblenzi), siis oleks tema kõrvad ilmselt tumepunaseks jäänudki. 

9.

ja nagu sellest kõigest vähe oleks olnud. 1902. aastal kirjutas k.a. hermann hurdale kaardi, kus "ta õige ähvardavas toonis hoiatas hurta eesti keele grammatikaga tegelemise eest"