tudengipõlves kõndisid kõik tudengid jalgsi. mitte ainult kristjan jaak peterson. ükskord tahtis von baer näidata, kui kõva mees ta on ja kõndis ühe jutiga piibelt tallinnasse. tallinnas aga hakkas tal suurest kõndimisest nina nii hullult verd jooksma, et veri voolas 10 tundi järjest.
kui napoleoni sõda algas, siis läksid kõik arstitudengid rindele abi andma. rinne seisis siis riia linna all. riias suri hulk arste tüüfusesse, laatsaretid olid täis haavatuid. veelgi rohkem oli aga tüüfusehaigeid. von baer läks koos 25 kaastudengiga rindele haiglasse appi. haiglaid asutati tegelikult suvalistesse küünidesse. von baer koos oma kaastudengitega jäid kõik tüüfusesse. neid pandi teenima üks vene soldat, kes oli lakkamata purjus. von baer kukkus minestusse ega teadnud kaua ta teadvuseta oli. lõpuks ärkas üles ja hakkas tasapisi paranema. sellest paranemisest tuletas ta niiöelda äraootava ravimeetodi.
kui von baer oli arstieksamit tegemas, pidi ta muuhulgas õpetatud isandate silmade all ühe lõikuse tegema. oli vaja laipa. von baer leidis ühest sõjaväehospidalist haige, kes heasüdamliku arsti kinnituse kohaselt oli kahe päeva pärast suremas. von baer arvestas kindluse mõttes nelja päevaga ja määras enda lõpueksamiks 24. augusti. haige aga oli siis ikka veel elus. von baer palus siis hardasti oma eksamineerijaid, et need talle lisaaega annaksid. lõpuks see haige sõdur suri 27. augustil ja von baer lõikas tal eksamikomisjoni silmade all jala otsast.
karl ernst von baer oli enamuse elust töötanud königsbergis. siis avanes võimalus tartusse tagasi tulla arstiteadust õpetama. nagu ta ise kurdab, oli tartu elanikkond küll vahepeal kahekordistunud aga laipasid tudengite õpetamiseks endiselt ei jätkunud. nii siis juhtuski, et nad tirisid laipu tartusse lõikumiseks viljandist ja pärnust.
vanasti oli selline komme, et kui sul lapsi ei olnud (aga su sugulastel oli), siis sa võtsid mõne sugulase lapse enda juurde kasvatada. nii kasvas von baer tegelikult pool lapsepõlve oma onu juures. ja juhtus nii, et von baeri vennal ludwigil ka ei olnud lapsi. ludwig kirjutas, et tuleb 1833. jõulude ajal baeri juurde ja valib ühe baeri poegadest endale lapseks. ludwig aga ei jõudnudki kohale, sest suri ära.
juba päris vanas eas aga nägi baer sellist unenägu. et ta suri ära, tuli taevaväravasse ja palus luba sisse astuda. peetrus küsis: "kes seal on?". baer vastas: "ma olen vana baer". peetrus küsis: "kas sa tseilonil käisid?" baer vastas: "ei, aga käisin kaks korda novaja zemljal". "lambapea!" karjus peetrus ja virutas taevase ukse kinni.
No comments:
Post a Comment