paar tsitaati purjus romulus tiituselt

romulus tiitus olevat tartus üsna tuntud olnud oma purjutamise poolest. joomingud leidsid aset kunstikoolis pallas ja neid kutsuti maskeraadideks. mõnikord peeti romulust niisama natuke nihestunuks. igatahes on meie päevini säilinud mõned laused, mis ta purjus peaga oli öelnud. 

ükskord pandi ta pallase joomingu käigus tuppa luku taha, sest ta oli täiesti kapsas ja oli magama jäänud. kui romulus tiitus pärast kerget uinakut ärkas, siis ronis aknast välja aga kukkus ja väänas jala. oli talv. kui ta seal hanges vedeles, tuli keegi naine kesklinna poolt, tiitus hõikas talle: "kui te peale erootilise armastuse ka ligimesearmastust tunnete, siis kutsuge voorimees või auto!".

kui ta jõudis voorimehega haiglasse, siis haiglatrepil tulnud teda valveõde vaatama. romulus tiitus ajas öe tagasi haiglasse, sest "te olete valveõde ja valvepostilt puudumise pärast võib teil pahandusi tulla"

kui arst tahtis hiljem tema katkisest jalast röntgenit teha, siis palus ta mitte jalga pildistada, sest seal on konnasilmad. parem tehtagu pilt rindkerest.

   

suur intriig vanemuise asjus

19. aprillil 1929 avaldati postimehes selline pöördumine:

Vanemuise- teatri nii aineline kui kunstiline seisukord näitab wiimaste aastate kestes langevat tendentsi. Alates1925. a. on puudujääkide katteks äratarvitatud üks kolmandik teatri kinnisvara väärtuseft. KaS ei ole see mitte allakäik kahjatsemiStväarfe lõpu poole? Kas ei ole selle allakäigu tingimuSteS ka teatri kunstiline tasapind kõigutatud? Teatri juurest on juba las lahkunud wõi väljalangenud rida kandvaid jõude, kelle kohad on jäänud asendamata. Repertuaar, otsitud ja järjekindlusetu, rabeleb .Vanemuise- teatri üldise olukorra ummikus. Teatri juhtimise on koondanud oma kätesse niisugused ringkonnad, millele .Vanemuine- olewat muuks kui kunstitempliks. Hoolitsetakse enne kõike opereti eest. Operetinäitlejad saavad isegi rohkem palka kui draamatrupi omad, rääkimata lavastustest, kuS opereti kulud võitvad olla mitmekümnekordselt kallimad, kui seda on kokkuhoid draama alal. Hiljuti peetud peakoosolek kajastas ilmekalt seda hoolimatut vaimu ja meelsust, mis praegu juhib .Vanemuise- teatrit tagurpidi. Ei võimaldatud peakoosolekul labirääkimisigi teatri kunstilise suuna üle. .Vanemuise" teater saab toetusi riigi eelarwe korras, kultuurkapitali ja muist sihtsummadest.

Nende kasutamise otstarve peaks selgitatud, ja tarvitamine kontrollitud olema. KäeSolevaga pöörame teatrit toetawate asutuste tähelepanu meie nõudele, et saadavat toetust ei pillatakS opereti ja warietee tegemisele, waid et seda väärtustataks draama kasuks, ühenduses sellega peaks siis draama eraldatama teistest .Vanemuise- huwialadest iseseiswa eelarve alusel. Peaks .Vanemuise- teatri ümber kujunenud ebanormaalne olukord jätkuma, siis kerkib küll paratamatult päevakorrale ülikoolilinna uue kunstipüüdelise draamateatri asutamine. Meie allakirjutajad ei saa avalikult oma rahulolematust awaldamata jätta .Vanemuise" tegevuse tagurpidi juhtimise ja teatri kunstilise tasapinna allalibisemise puhul.  

kirjale on alla kirjutanud tuglas, kangilaski, markus, anni, hiir, koort, oras, saareste, schütz, suits, vallak, visnapuu jne. 

juhtumi taga oli see, et aastal 1922. saabus teatrisse noor valga naisterahvas, lauljanna elli põder. ta oli vahepeal richard rohule naiseks läinud ja kandis selleks hetkeks juba nime elli põder-roht. kuna aga richard roht oli vekslivõltsimise eest kohtu all, siis oli ta richardist lahku minemas. ning kuna vanemuise tegevjuht harald stukis oli parasjagu saadaval, siis sebis ta haraldi ära. 

läbi haraldi hakkas ta teatrit juhtima ning iseendale operettides peaosi andma. ning paari aastaga viis ta olukorra sinnamaani, et ajas peanäitejuhi ferdinand pettai minema. hakkas ise peanäitejuhiks. 

kui teatrikriitikud võtsid vaevaks arvustada elli põder-roht-stukis loomingut, siis lasi ta teatri raha eest trükkida lendlehti, mis kritiseerisid tema kriitikuid ja lasi neid teatri ümbruskonnas möödakäijatele jagada. 

ühtlasi sebis stukis ka vanemuise eelarvet nii, et sõnateater oli alarahastatud ning operett ülerahastatud. mis omakorda tähendas sõnateatri allakäiku, vähenevat piletitulu, kehvemat teatrit jne. see siis ajaski tartu literaadid niivõrd närvi. 

1932. aastal juhtus nii, et vanemuise teatri juhiks sai august gailit, kelle naine elvi nander-gailit oli samuti lauljanna. gailit hakkas oma võimu ära kasutades oma naisele siis peaosi sebima. mis muidugi ajas elli põderi närvi, elli hakkas oma etendusele inimestele tasuta pileteid jagama ning instrueeris neid maruliselt aplodeerima. 

1934. aastaks suutiski elvi põder gailiti koos oma naisega teatrist minema kupatada. 

sellegipoolest oli 1935. aastaks kaotanud ta oma lauluhääle ja pidi taanduma. talle pakuti lohutuseks sõnateatrit, ta tegi ühe tüki kaasa aga see oli jätnud rohkem tükitöö mulje. 

paar sõna lutsust

lutsul olevat olnud komme avalikes kõnedes oma lausete keskel ja vahel verbaalselt välja öelda koma või punkt või sulud. või mis iganes parasjagu vaja oli.

võimalik, et see sõltus sellest, kas ta oli parasjagu natuke napsutanud või mitte. 

1927. aasta märtsis korraldati tartus kirjandusnädal. mõte oli selles, et tuua kirjandus inimestele lähemale. saksa teatri ehk vanemuise väikse maja ruumides peeti 25 märtsil (reedel) pidulik aktus. sisse sai ainult piletiga aga saal oli paksult rahvast täis. tuglas, luts, metsanurk, adams, vallas jne kõik kirjanikud olid kohal.

adams luges oma luuletusi. siis saabus lutsu kord lavale tulla. ta ei tulnud lavale. 

natukese aja pärast ta siiski tuli lavale. tegi publikule sügava kummarduse. otsis oma taskutest välja prillid ja paberitüki. paneb prillid ette ja paberi kõnepuldile. 

luts alustab:

"raamat on kõige parem sõber! paus. kirjandusnädal. paus. tänavu on kirjandusnädal. paus. sina, eesti intelligents, kes sa seal istud. vaata üles, vaata alla ja loe eesti kirjandust. punkt."

luts tegi publikule sügava kummarduse ja lahkus lavalt.

 

kirjameeste pink elvas

teatavasti on elvas arbi järve ääres kirjameeste pink, millele on kratsitud kõigi elvaga seotud kirjanike nimed. kui ma õigesti mäletan, siis seal on ka paar naiskirjaniku nime.

seda elva ja kirjanike vahelise suhte temaatikat tuleks tulevikus põhjalikumalt uurida. üks seesmine loogika tundub sellel protsessil olevat, et elva on väga haige-sõbralik linn. terve hulk kirjanikke kolis elvasse elama just, et paremini oma haigustega toime tulla.

küll olid kellelgi kopsuhaigused ja kellel veel mis haigused. hugo raudsepal oli mingi selline haigus, et ta ei saanud kuigi palju püsti olla. enamuse päevast ta lamas. vahele tegi paar-kolm korda pooletunniseid jalutuskäike. igatahes on kõik tema elvas kirjutatud teosed kirjutatud selili lamades. 

kristjan jaak petersoni luule retseptsioonist

teadupärast avaldas kristjan jaak peterson oma luulet põhiliselt vaid beiträges, mida vedas rosenplänter. ja otto wilhelm masing oli ka näppupidi juures.

pärast petersoni luuletuste lugemist kirjutas masing: "kogu oma vaevalise keele juures ei kala ega luha - kus on seal midagi luulelist? mina ei näe midagi muud, ainult kõige labasem proosa, halvas ja rikutud keeles väljendatud."

villem reiman luges neid 19. sajandi lõpus uuesti ja ütles: "kõik need on poisikese tööd, sisu poolest magedad, kuju poolest karedad"

1932. aasta kunstis ja kirjanduses kirjutas johannes semper: "kristjan jaak petersoni oodi me ei loe enam, petersoni ei saa näiteks kõrvutada schütziga, sest need on kaks erimaailma. ühe vormi tajume, teise oma mitte, kr. j. petersonist võib vaimustuda ainult arhheoloog." 

fitzgeraldi mitmed kimbatused

scott fitzgerald oli teatavasti abielus zelda fitzgeraldiga juba alates 1920. aastast. 

kui fitzgeraldid ükskord 1929. aastal pariisis mishaud' restoranis napsutasid, siis ütles zelda scottile, et scottil on võrreldes teiste meestega väiksem peenis.

scott läks seda muret kurtma hemingwayle. hemingway kutsus fitzgeraldi kempsu ja palus oma peenist näidata. hemingway hindas, et täiega normaalse suurusega peenis on.

fitzgerald siiski ei leidnud sellest lohutust. hemingway kutsus fitzgeraldi järgmisel päeval louvre, et antiiksete skulptuuride najal võrdlusi läbi viia. fitzgeraldi ei köitnud see mõte ja ta ei läinud louvre'.

ärge ütelge, et pärnust suuri mehi pole võrsunud

salanõunik oli tsaaririigi teenistushierarhias ülaltpoolt kolmas aste. sellist inimest tuli nimetada tiitliga "ekstsellents". 

juhtus nii, et pärnu postiametnike dünastiast pärinev gustav carl von weismann (1837 - 1912) sai sellise tiitli. postkontor asus teatavasti postipoisi trahteri majas. 

asi oli selles, et vanasti olid postkontorites mustad toad ehk ruumid, kus avati ja loeti läbi kodanike kirju. seda tegevust nimetati perlustreerimiseks. selles mustas toas oli seade, mis ajas pidevalt kuuma auru välja. selle abil aurutati ümbrikud lahti. kui ümbrikul oli mingi pitser, siis see pitser enne lõhkumist kopeeriti ning hiljem pandi ümbrikule samasugune pitser peale. 

gustav carli isa oli oma karjääri viimases otsas töötanud peterburis ja nii hakkas ka pärnus sündinud poeg peterburis tööle. tööle hakkas ta perlustreerijate juhina.

ühel päeval lugesid nad üliõpilase pahhom andrejushkini kirja harkovisse oma seltsimehele. tegemist oli nn aleksander uljanovi grupeeringuga, kes planeeris tsaar aleksander III mõrva. harkovis seati üliõpilaste juurde üles politseivalve ning võeti kõik vandenõulased kinni. 

selle saavutuse eest sai gustav carl von weismann endale salanõuniku teenistusastme.

ning aleksander uljanov koos oma seltsimeestega hukati 1887. mis siis ajas ühtlasi ka aleksander uljanovi venna vladimir uljanovi ehk lenini närvi. edasi läks leniniga nagu läks. 

gustav carl von weismann pensioneerus, tuli tagasi pärnusse, suri 1912. aastal ning maeti alevi kalmistule. 

ensv välisministri korteriküsimus

kui tööliste riigi esikirjanik hans leberecht ostis oma kirjanduspreemia eest ameerika auto, siis sama riigi välisminister hans kruus muretses oma korteri pärast järgmiselt:

"mulle on rkn-i asjadevalitsuse poolt ettenähtud korter pärnu maanteel nr 28, mida praegu remonditakse. see korter, mis mulle hans kruusile võib olla küllaldane, ei rahulda aga kaugeltki välisasjade rahvakomissari korterile esitatavaid nõudeid. veel enne, kui tallinna hakkab saabuma mitmesuguseid alaliselt siin resideerivaid diplomaate, tuleb siia külalisi moskvast (nende hulgas ka välismaiseid) ja teistest liiduvabariikidest, keda on vaja esinduslikult just rahvakomissari korteris vastu võtta. selleks on ette nähtud krediidid ka tulevase aasta eelarves ja antud ka esialgsed sellekohased juhised. on vaja, et rkn asjadevalitsus juba nüüd kohe samme astuks sellise välisasjade rahvakomissarile vajaliku korteri soetamiseks ja sisustamiseks. kui ma korteri pärnu maanteel selle valmimise järgi (mis muide toimub küll õige aeglased tempos) vastu võtan, siis ainult sel eeldusel, et suurema ja esinduslikuma korteri küsimuse lahendamine sellega seisma ei jääks."

hans kruus jõudis olla välisminister 1950. aastani. siis võtsid tööliste riigi julgeolekutöötajad ta kinni, panid vangi ja peksid lõualuu puruks.