pätsi käsud ajakirjandusele

ei tohi avaldada sõnumeid üliõpilaste meeleavaldustest tartus.
ei tohi kirjutada endiste riigivanemate märgukirjast k. pätsile.
ei tohi kirjutada küsimustest, kas põhiseadus läheb rahvahääletusele või mitte.
keeld a. sirki surmakuulutuse avaldamiseks. sirki matuste puhul helisngis soome valitsuse kohta kirjutada arvustavalt.
vastasrinna kandidaadist võib avaldada ainult üks kord tema lühielulugu pildiga.
jaan tõnissoni nime avaldamine ühenduses poliitiliste sündmustega keelatud.
keelatud avaldada teateid valimistel ilmsiks tulnud korrarikkumiste kohta.
ei tohi kirjutada katsetest riigivolikogus esitada arupärimisi valitsusele.

riigiduuma esimene seadus

kui 1906 aasta 27 aprillil tuli kokku esimene vene riigiduuma, siis mis oli esimene arutatav seaduseelnõu? see oli keiserliku tartu ülikooli pesuköögi seadus.

oinaad

teatavasti oli esimese vabariigi alguses riigikogu ikka puhtalt vasakpoolne.
näiteks siseministriks oli 1919 aastal aleksander oinas, vana marksist. muidu poleks sellest mitte midagi aga et ajal kui politsei otsis viktor kingisseppa, siis kingissepp varjas ennast siseminister oinase korteris.

lennuk ja vambola

kui tõnisson sai 1933. aastal peaministriks, siis ilmus juunikuus kaitseministeeriumi keegi hr prenzlau. firma bing & co osanik. ta ütles, et ta esindab peruu valitsust ja et eesti riik võiks peruule ära müüa sõjalaevad vambola ja lennuki. et need on ju vananenud laevad ja eestile kasutud. et eesti peaks kindlasti taolist võimalust kasutama nendest laevadest nii soodsalt vabanemiseks. ideest haarati kinni ja pärast tingimist müüdi laevad peruule 410 000 dollari eest. see otsus sündis juba 7. juulil 1933. ning laevad viidi ära juba septembris.
kui talv kätte tuli, siis saabus berliinist tallinnasse peruu suursaadik hr gildemeister. ta olevat itaalia ajalehest popolo d'italia lugenud, et eesti valitsus on peruu valitsusele müünud kaks sõjalaeva hinnaga 410 000 dollarit. peruu valitsus ise teadis, et nemad olla nende laevade eest maksnud 750 000 dollarit. müõgitehingut juhtinud staabiülem kindral tõrvand ja kaitseminister kerem anti kohtu alla aga kätte jõudis vaikiv ajastu ja nad mõisteti 05.12.1934 õigeks.

keskerakonna valimispidu

nägin und. mind kutsuti keskerakonna valimispeole. see toimus toompea lossis. eks ma läksin ikka. oli maitsev kringel. 
seal me siis sumisesime kuni ühel hetkel tuli ukseavasse kellegi tüsedam mantlis kogu. kõik keskerakondlased tõusid lugupidamises püsti. ma ka siis ajasin end pooleldi üles. kui mees ukseavast valguse kätte astus, siis selgus, et tegemist oli koit pikaroga.

jahimees ljonja

teatavasti meeldis leonid iljitši brežnevile väga jahil käia.
ta ise ütles selle kohta nii:
"ulukiliha on väga kasulik. selles on palju mikroelemente."

encyclopaedia britannica eestlastest

estid, esthid või eestlased, kes ise nimetavad end tallopoeg ja maamees, kannavad vene keeles nime tšuhnad, läti keeles iggauni ja soome keeles virolaiset.
nende lühike kasv, puuduv habe, viltused silmad, lai nägu, madal otsmik ja väike suu on nende uurali-altai ja mongoliidse päritolu selged rassitunnused. peale selle on neil kängunud kasv, pikad käed ja peened lühikesed jalad.
nad armastavad ilmselgelt luulet ja improviseerivad suurt vilumust ilmutades kõikide sündmuste puhul värsse ja poeeme ning laulavad igal pool hommikust õhtuni.

franz joseph

kord oli keiser franz joseph galiitsia mägedes jahti pidades ära eksinud. õhtul leidis üksildase kõrtsi ja koputas uksele.
- kes seal on? küsis kõrtsmik
- meie oleme!
- jumala pärast, kes need meie on?
- meie oleme jumala armust, tema kuninglik ja keiserlik majesteet, apostlik jeruusalemma kuningas, austria keiser, ungari kuningas, böömimaa, määrimaa, dalmaatsia, horvaatia, sloveenia, galiitsia ja lodomeeria...
- sellisel juhul tulge sisse, aga jumala pärast, palun pühime oma saapad puhtaks.

napoleoni leivakannikas

czartoryski muuseumis on kivikõva ja hallitanud roheline leivatükk. sellest on keegi hammustanud.
tegemist on 1812. aastal bjarezina jõge ületanud napoleoni poolt äravisatud leivatükiga. need on seal napoleoni hambajäljed.

snapshot

lihtsalt väljavõtteks ajastu vaimust ja avalikust debatist tulevastele põlvedele tänase päeva äripäeva näitel:
kui savisaarelt küsiti, et miks ta kov valimiste eel end sõõrumaa poja korterisse sisse kirjutas, sai ajakirjanik järgmise vastuse:
"Kaalukaks argumendiks korteri asukoha valikul oli see, et lähedal asub linna finantsteenistus, eesotsas Katrin Kendraga. Nii on mul parem nendega koostööd teha ja finantsteenistuse üle järelvalvet teostada"
ja kui margus linnamäelt küsiti, et miks ta ostis postimehe, siis ta vastas:
"Jah, see oli minu huvi ja huvi oli just seotud nende kuulujuttudega, mis juhtuma hakkab ja teatud mure Eesti meedia käekäigu pärast tervikuna"

leideni jaan

juba enne viljandi linnaisasid olid sakslased näinud gastroleerivat kvaliteethuumorit. nimelt tuli aastal 1534 münsterisse üks kõva laksu all olev 25-aastane hollandlane leidenist nimega jan beukels. tuntud ka leideni jaanina. ta oli muide ka linnapea sohilaps.
pärast mõningat löömist tegi ta linnaelanikele selgeks, et ta on nüüd münsteri kuningas ja ajas piiskopi minema. ja et linna nimi on uus jeruusalemm. ja et kõik inimesed tuleb uuesti ära ristida - linna 15000 elanikust 1000 lasidki end ristida.
lisaks käskis leideni jaan ära põletada linnas kõik raamatud peale piibli.
siis kehtestas ta kommunismi. kõik maine vara kuulus kõigile ühiselt. igaüks võis süüa ja juua kõike. samal ajal oli linn ümber piiratud ja niigi oli nälg majas.
siis kehtestas ta seaduse, et vallalised tüdrukud peavad esimesele kosilasele jah ütlema. ja et ühel mehel võis olla piiramatult naisi. ise võttis ta 16 naist ja kui 17. naine temale jah-sõna ei andnud, siis tal löödi pea maha.
ja kui nälg muudkui suurenes, siis kuulutas leideni jaan, et nüüd algab kristuse teine tulemine ja et kõik inimesed peavad turuplatsile ihualasti seda ootama tulema.
no ühel hetkel siis väljasaadetud piiskop siiski sai linna sisse. pistis jaani koos käsilastega vangi ja hiljem piinas surnuks. ning riputas laibad puurides lambertuse kiriku torni otsa. puurid siiamaani ripuvad.

kodanik haarab sule

alles see oli, kui leidsin ühe tüübi, kes tahtis meie maja hoovis kusta keldriukse ette. ajasin ta minema.
ja ei olnud ka ammu see, kui naabermaja boheemid olid meie maja murule grillima tulnud. juhtisin nende tähelepanu sellele.
ja ükskord ajasin naabermaja soomlase minema, kes meie prügimajja oma prügi tõi.
ja kui üks joodik trepikojas suitsu tegi, siis sõimasin teda.
ja kui üks teine joodik meie trepikotta sisse tahtis tungida, siis viskasin ta välja.
ükskord varem lükkasin samal kombel ka trepikojast välja meie trepikojas elava narkari.
ja mupole olen ma korduvalt prügistajate isikutunnuseid üle andnud ja avaldusi kirjutanud.
keegi viskab aknast suitsukonisid välja. seda inimest ma ei ole veel tabanud. aga taban.
et noh, kuidagi haiglane korraarmastus on see ju. meenutab natuke vene sarimõrtsukat tšikatilot, kes ka kirjutas kohalikku lehte lugeja kirju nendest väärnähtustest, mis meil ikka veel esinevad.

don juan

ain kaalepi arvates võiks don juani eestipärane nimi olla tonksu jaan.

ülevaltkorruse blondiin

ülevaltkorruse blondiin hakkas rääkima: "ilgelt suur elektriarve oli eelmine kuu. ei tea, kas peaks ühistu esimehelt küsima, et miks? mul ju elektrit eriti ei kulu. elan ju üksi. jah, mul on korteris saun ja ma kasutan seda peaaegu iga päev. võibolla sellepärast oli elektriarve suur?"

mul ei ole midagi nende vastu

mul ei ole midagi õnnelike abielupaaride vastu. mul on endalgi sõprade seas mitu õnnelikku abielupaari. aga ma ei taha, et nad oleksid oma propagandaga minu hommikusöögilaual. kas mina hõõrun teistele nina alla enda eraelu? ei hõõru. aga nende agitatsiooni on kõik ajalehed täis. ning meedia on muidugi eurorahade abil nende poolt kinni makstud - niipea kui julged kritiseerida ning võrdseid õigusi nõuda, oled fašist või šovinist.
loomulikult, las nad olla kusagil. las istuvad kodus. aga ärgu lehvitagu lippudega tänaval. ja ärgu kõndigu tänaval käest kinni hoides. ja ärgu korraldagu mingeid marsse. ja ärgu mürgitagu süütuid lapsi oma propagandaga.

nikolai danilevski

sissevaade vene šovinisti hinge.
kõik teised teevad meile liiga ja kohtlevad meid topeltmoraali alusel. niipea kui venemaa natukenegi poolat või gruusiat okupeerib, on läänes suur kisa lahti. pealegi oleks ju kuritegu olnud, kui venelased gruusiat poleks okupeerinud. sest siis oleks türklased neid okupeerinud ja see okupatsioon oleks oluliselt verisem olnud. parem ikka, kui usuvennad okupeerivad, eksju.
soome hõimude allutamisest ei tasu üldse rääkida, sest ilma riigita rahvaste vallutamine ei ole okupeerimine ega üleüldse mingi kuritegu. need hõimud niiehknaa ei anna kultuurilises mõttes maailmale midagi. siberis elavad soome hõimud elasid nii mittekultuurset elu, et nad ei saanud arugi, et vene tsaar nende maad valitsema hakkas.
aga mis need lääneriigid ise teevad? britid okupeerivad iirimaad ja indiat ja üleüldse poolt maailma. prantslased okupeerisid alsassi. sakslased okupeerisid poolalt ja taanilt alasid. hispaania alistas ja hävitas terveid ameerika tsivilisatsioone. "austria võttis mõõga abil vähe või ei võtnud midagi, ent tema olemasolu on juba kuritegu rahvaste õigue vastu".

proteesidega varustamine

teatavasti langes pärnu sakslaste kätte 8. juulil 1941 (ja tallinn 28. augustil 1941).
28. juulil kirjutas ENSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissariaat pärnusse kirja:
”Pole saanud statistilist aruannet pensionäride arvu ja invaliidide töökorraldamise ning nende proteesidega varustamise kohta seisuga 1. juulil 1941 (vorm nr 95). Palun mainitud aruanne saata ära võimalikult kohe, kuid hiljemalt 5. augustiks.”

an der oper

düsseldorfis on heinrich heine alleel hotell nimega an der oper. seal on üks administraator moskvast pärit venelane. üliõpilane. õpib düsseldorfis informaatikat.
kui saime aru, et on venelane, hakkasime temaga vene keelt rääkima. ning tema taandus siis ka oma hotellitöötaja rollist.
toad ei olnud veel valmis ja mõned meist jäid vestibüüli tugitoolidesse istuma. kui nad olid natuke aega istunud, siis lõugas venelane retseptsioonist:"nahui te istute seal! ma annan teile toad kätte, kaduge tubadesse!"
keegi meie seast läks talt küsima, et kuule, kas siin kusagil toidupoodi on. venelane vastas:"nahui siin toidupoodi on! siin maal, raisk, on pühapäeviti kõik poed kinni! inimesed üldse süüa osta ei saa, täitsa bizdets!"

bilderbergi grupp

ma ei teadnudki sellisest asjast mitte midagi aga lugesin raamatut ja sain teada. on olemas bilderbergi grupp juba alates 1954. aastast. nende point on maailma valitseda. täpsemalt:
- nemad tahavad ingliskeelse kanada ühendamist usaga ja on seega quebeci iseseisvusreferendumi taga. hiljem tahavad nad usaga ühendada ka mehhiko.
- nad tahavad, et kõik riigid likvideeriksid oma sõjaväe ja ainsaks sõjaväeks jääks üro vägi. mida siis kontrollivad nemad.
- nad ei taha, et tuumatehnoloogia leviks kolmanda maailma riikidesse, sest selle odava energia abil saaksid kolmanda maailma majandused jalad alla. ja neid ei saaks enam lüpsta.
- kuigi nad on ise suurkapitalistid, tahavad nad sotsialistlikku maailma, kus puudub keskklass ning kus oleks ainult valitsejad (nemad) ja proled.
- kui detailidesse minna, siis nad muidugi kontrolli vad usa meediat.
- kui isegi mõni usa president ei ole nende käsilane, siis igat presidenti ümbritsevad nõunikud on nende käsilased.
- ja muidugi euroopa valitsused on nende käsilased kõik.
- kui nt thatcher muutus iseseisvaks ja keeldus britannia edasisest eurointegreerimisest, siis just nemad võtsid thatcheri maha ja panid oma puudli asemele.
- kui 1991 clinton nendega liitus, siis esimese asjana hävitasid nad kgb arhiivis clintoni kohta oleva vietnami kompra ja järgmisel aastal tegid clintoni presidendiks.
päriselt ei saagi aru, mis raamat see on. et kas ilukirjanduslik vandenõufiction? aga ei ole. autor on kgb ohvitseri lapselaps ja sai justkui selle materjali vanaisa kolleegidelt.

kuidas üks mees bussist maha jäi

hommikul keskturu bussipeatuses ootasime kõik bussi number 15. bussipeatuse juures asuvast majast tuli välja mingi kähiseva häälega vene pihv, kelle püksid olid nii lühikesed, et paljastasid kannikaid. küsis suitsule tuld. hakkas rääkima, et ta ka tegelt ei suitseta aga täna ilgelt tahaks. jättis minu rahule ja suundus ühe portfelliga hambutu vanamehe juurde. jahvatas sellele ja vanamees üritas siis ka kuidagi nagu galantne olla ja neiule seltsi pakkuda. niipalju üritas, et magas bussipealemineku maha.

paeti äratuskell

nägin unes, et urmas paet ärkas üles just hetk enne seda, kui äratuskell pidi tirisema. keegi osutas, et näe, äratuskell ei tirisenudki. selle koha peal sekkus ansip ja seletas, et paetil on nii moodne äratuskell, et jätab tirisemata, kui paet juba üleval on.
tshjort, ei pääse isegi unes mitte sellest reformierakondlikust demagoogiast!

doonorite selts

nägin unes, et pidin hakkama doonorite seltsi juhiks. selle eelmine juht oli olnud peeter oja. see näitleja. doonorite selts, eksole, ei korralda mitte verevõtmist, vaid edendab lihtsalt sellist doonorluse mentaliteeti. seltsil oli kontor tõnismäel, ühes ühekordses puust majas. kontoris oli raamatupidaja ja vist sekretär. raamatupidaja köitis sellega tähelepanu, et ta oli täidlane vanamutt, kelle ülakeha oli paljas. tissid paljad ja puha. eks ma vaatasin teda ja leppisin sellega, et inimestel on erinevad tööharjumused ja kombed. peaasi, et raamatupidamine tehtud saaks.

ajaloolane taylor

õnnitlused tõlkija jaanus õunapuule ja toimetaja hille pungasele, et nad alustavad habsburgide dünastiast kõnelevat raamatut järgmise lausega: "A.J.P. Taylor oli Briti üks kõige populaarsemaid ja autoritaarsemaid ajaloolasi."

guajira indiaanlane

kolumbias oli neljakümnendatel ühes eraldatud osas (la guajiras) malaariapuhang, millesse suri 20 000 indiaanlast. arste selle piirkonnas ei olnud ja kuna keegi seda keelt ei osanud, siis keegi ka ei tahtnud sinna minna. lahenduseks oli see, et võeti ühelt hõimupealikult poeg ja viidi bogotasse haridust omandama.
muide, sealsetel meestel oli kombeks ainsa riietusesemena kanda lühikest särki. ei pükse ega trussikuid ei tunnustatud.
kui poiss arstihariduse kätte sai, siis toodi ta lennukiga la guajirasse tagasi. otsekohe viskas ta oma arstivarustuse minema, võttis püksid jalast ning asus guajirade põlise tegevusala juurde, milleks oli naiste vahetamine lehmade vastu ja vastupidi.

haridusreform

seoses põhikooli ja gümnaasiumiseadusega meenub, kuidas eelmisel nädalal britid tutvustasid oma haridusreformi. inimene sai sellest jutust aru vaid niipalju, et hindamine läheb üle 8 pallisele süsteemile ja et vana haridusmudel oli kohutavalt mahajäänud, konkurentsivõimetu, tootis dekadentsi, harimatust ja et briti impeeriumi oleks ilma selle haridusreformita peagi tabanud hukatus.
seepeale küsis ajakirjanik ministrilt, et oot, sel sügisel lähevad lapsed kooli veel vana süsteemi reeglite järgi. et kas need ongi teie saatesõnad kooliminevatele lastele? et riik kohe tahabki sihilikult lastele halba ja saadab nad nii inimvaenulikku koolikeskkonda?
selle peale minister midagi asjalikku muidugi vastata ei osanud.

john ja wilhelmina

usa diplomaat john wiley läks millalgi kolmekümnendatel hollandi kuninganna vastuvõtule. etiketi kohaselt tegi ta sügava kummarduse. aga nii sügava, et traksi nööp lendas eest ja maandus kõlisedes põrandal. oli niigi vaikne aga siis oli veel vaiksem. kõik vaatasid ja ootasid, kuidas nööp vurritas kuni pöörded otsa said.
seejärel pöördus kuninganna john wiley poole: "kui kaua te olete hollandis viibinud?"
john vastas: "üheksa kuud, teie majesteet"
rohkem nad omavahel ei rääkinud.

yamanoue okura (660-733) luule

ilmamaa on lai
ütlevad inimesed
aga minu jaoks
ikkagi liiga kitsas
päike on hele
ütlevad inimesed
aga minu jaoks
ikkagi liiga hämar
kas on nii kõigil
või olen hädas üksi
kui vaid mõistaksin
haruldast inimsündi
nii nagu inimesed
künnan hoolikalt põldu
seljas vilets ürp
voodrita ja käisteta
õlgadel ripuks
justkui merevetikad
räämas räbalad
katmas küürakil selga
viltuvajunud
kitsas puulobudikus
palja mulla peal
roost ja põhust asemel
isa ja ema
magavad mu jalutsis
ümbritsevad mind
nurina ja nutuga
tuleasemelt
suitsu ammu ei tõuse
paja on katnud
paks tihe ämblikuvõrk
riisi keetmise
mälestus ammu kustus
mu hääl nõrk
kui kirjurästal oksal
kõigele lisaks
lõigatakse lühikest
veelgi lühemaks
ütlevad inimesed
kärkima tuleb
piitsaga külavanem
vali hääl kostab
otse magamistuppa
kas tõesti nõnda
lootusetu siin ilmas
ongi inimese tee

müüdid jaapani kohta

liiga kaua oleme lasknud oma kuvandit jaapanist rikkuda väärkujutelmadel. on aeg tõde päevavalgele tuua.
1. tõde. enne kui jaapan ründas usa-d, oli usa-l plaan jaapanit rünnata. nimelt hiinas asuvalt lennuväljalt pidid pommitajad minema tokiot pommitama. dokumendile jb355, mis käskis alustada jaapani pommitamist oli alla kirjutanud muuhulgas ka roosevelt. kuna moonavedu venis, siis venis ka rünnak.
2. tõde. tegelikult jaapani sekkumine teise maailmasõtte ei alanud usa ründamisega vaid 90 minutit varem rünnati briti baasi malaias. rünnakus osales 5000 jaapani maaväelast ja britid purustati.
3. tõde. geishad olid tegelikult algselt enamasti mehed.
4. tõde. ja sellepärast olid nad mehed, et samuraid kartsid naistega läbi käia, kuna kartsid oma mehelikkuse kadu. ehk et tõeline macho naistega asju ei aja.

puhkus egiptuses

nägin unes, et egiptuse puhkusepaketid maksid 220 eurot. ostsin selle.
kui egiptusesse jõudsime, siis pandi kõik eesti puhkajad ühe võimla gardekasse. igaüks sai justkui hotellitoa võtme aga see oli ainult gardeka kapivõti. ja magamisase oligi siis see kapiesine pingikökats. tundus, et mõnel puhkajal käis kapp alla pikali ja sai selle peal magada. aga mul ei käinud. läksin siis välja jalutama, randa vaatama. ei olnud seal ühtegi valget inimest. mõned kohalikud olid.
siis sain telefonile sõnumi ja ärkasin.

benito ja karjus

kui 1943 aasta suvel tehti itaalias paleepööre ja benito pandi kinnisesse kohta, siis juhtus seal nii. see oli saar ja benitot hoiti kinni võõrastemajas. üks õhtu sattus mingil kombel üks karjus võõrastemajja ja tahtis pudelit veini osta. teda juba oldi sealt välja viskamas, kui benito sekkus. palus teda enda juurde lauda.
küsis, et kuidas fašism lambakasvatust paremaks oli teinud.
karjus pani talle käe õla peale ja vastas: "sa tegid valesti. sa maksustasid meid liiga rängalt ja sa lasid neil liiga palju villa ja juustu kokku varastada."
benito vahetas teemat ruttu. küsis mida ta sõja kohta arvab.
karjus vastas: "liiga palju vargad oli asja juures. leib pidi liiga palju inimesi rammusaks tegema, enne kui jõudis sõjamehe suhu."
siis patsutas karjus benitot õlale ja tõusis püsti: "vaata enda järele, mussolini. ja tänud veini eest."

kuidas adebowale ja adebolajo päästsid mõne jaoks päeva

eelmise nädala alguses põgenes londoni linnapea boris johnson kaamerate eest, sest ei tahtnud rääkida oma paralleelabielust, sinna sündinud lapsest ja sellega seonduvast võimalikust ametist tagasiastumisest.
eelmise nädala alguses oli ka cameron väsinud kaamerate ees seletamast, et kas nüüd seoses homoabielute seadusega läheb valitsus lõhki ja et kas ta võidab selle seaduse aga kaotab usalduse oma parteis.
kuni kolmapäevani, kui mängu tulid woolwichis adebowale ja adebolajo.
neljapäeval tulid boris johnson ja cameron ise tähtsate ja tõsiste nägudega kaamerate juurde tagasi. enam üldse ei kartnud.

nõuandeid max kaurile

niisiis, kui sa oled sellise linna linnapeaks ootamatult sattunud. siis sa pead ju mingeid värskeid tuuli tooma. andma linnale uue hingamise. nagu leif kalev ütles politseiameti peadirektori valimisel, et väljast tulnud inimesel on hoopis teine pilk asjale. ja miks mitte konstrueerima hakata linna identiteeti uuesti. või vähemalt uuesti defineerida seda.
kui muidu maksab see umbes 10 000 eurot, siis mina teen selle max kaurile praegu täiesti tasuta.
niisiis meie linn mustvee. mis linn see on?
1. mustvee on keskkonnasõbralik linn. linn on eriliselt roheline oma murulappidega. ning jalutajal ja jalgratturil on puhas nauding kruiisida meie linnas.
2. mustvee on lastesõbralik linn. mustvee pöörab erilist tähelepanu lastele ning hoolib nendest. seda tõestab max kauri visiit koolimajja ning kohtumine seal kooli direktoriga ning volikogu liikmetega.
3. mustvee on ettevõtlik linn. mustvee asub iidsete kaubateede ristumiskohas ning see koht ei ole oma aktuaalsust kaotanud tänagi. linnavalitsus suhtub eriliselt soosivalt uutesse ettevõtetesse ja toetab neid igati.
4. mustvee on auväärsete traditsioonidega linn. linnaelanikel on omad kombed, omad pidustused ja oma täisväärtuslik kultuur. igal turistil tasub neid traditsioone uurima tulla.
5. mustvee on kultuuri väärtustav linn. loomingulistel inimestel on mustvees eriliselt hea elada ning loomulikult on mustvee õhustik eriliselt viljastav.
6. mustvee on kuurortlinn. külalised ja puhkajad on mustvees eriti teretulnud. linnakeskkonda on igal külalisel mõnus sulanduda. ei ole mingit hõõrdumist.
7. mustvee on spordilinn. kõik rahvasportlased saavad mustveesse tulla sporti tegema. mustvees toimuvad mitmed suure tähtsusega spordivõistlused ning areng selles valdkonnas on dünaamiline.

need on siis nüüd vabaks kasutamiseks. õigekeelsus on garanteeritud. aga loomulikult tuleks tekst ka inglise ja soome keelde tõlkida. ja kui max kaur peaks edaspidi sattuma mõne teise linna linnapeaks, siis on üsna lihtne asendada mustvee nimi selle teise linna nimega ning seda reklaamteksti jätkuvalt kasutada.

briti geograaf

keegi briti geaograaf teeb bbc peal saateid erinevatest linnadest. oma treileris jutustab erutunud geograaf järgmist: "i firmly believe that towns are the places where we get urban." ja "it is so true that towns are the communities of the future."

mikko

mul tundus, et facebook pakkus mulle sõbraks mikko lagerspetzi. no panin siis, et kutsun sõbraks. nüüd vaatan, et sõbraks tuli hoopis mikko fritze...

farmi-gabrieli limusiin

rentisin farmi-gabrielilt limusiini.
tegime kiiremaid tiire kesklinnas.
solarise ja kaupsi ees.
šampus ja naised.
vabakal ja toompeal.
tegin katuseluugi lahti
ja vehkisin luugist pudeliga.
sadamas ja viru ringil.
naised kiljusid.
šampus voolas.
kummid vilisesid.
mitte keegi ei näinud mind.

punknaine

kui ma olin noor ja algaja kalkar 25 aastat tagasi, siis pärnus oli mingi selline tüsedavõitu punknaine, kes käis pikas mustas palitus ja kelle juuksed olid enamasti punaseks värvitud. ikka tuli ta vastu mulle tänavapeal kusagil.
nüüd kus ma olen juba vilunud kalkar ja elan tallinnas, on ikka nii, et see punknaine pikas mustas palitus ja värvitud punaste juustega tuleb mulle tänava peal vastu.
ma kahtlustan, et seda punknaist ei ole tegelikult olemas. ta on olemas ainult minu peas.

kojameeste streik

me ilmselt oleme liiga vähe tähelepanu pööranud sellele, et 1917-1918 olid punased reaalselt tallinnas võimul. kingisepp, anvelt, pöögelmann, käspert jne.
ahistasid kapitaliste nii et vähe ei olnud. näiteks kuulutati välja kojameeste streik. ükski kojamees ei tohtinud tööd teha. ja nõuti trotuaari ruutmeetri puhastamise eest mitmekordset summat. kuna kojamehed ei tohtinud tööd teha, siis järelikult hakkasid tänavad prügiseks muutuma. selle tuvastamiseks käis ringi tolleaegne mupo ja lasi mingil brigaadil mustad majaesised ära koristada. selle töö eest aga esitati majaomanikule röögatu arve.
et pääseda sellest röögatust arvest, nühkisid majaomanikud ise siis luuaga maja ees. aga arve said ikkagi.

danzig

kardetavasti mitte kõik seltsimehed pole mõistnud danzigi pärandi kogu suurust (parafraseerides gorbatshovi).
aga jah. selle kirjapanemiseks peab mitu korda sissevälja hingama.
kui alustaks sellest, et danzig on preisimaal ja preislased olid üks balti hõimudest. aja jooksul vahetasid preislased oma keele saksa keele vastu.
danzig on läbi aja olnud üks maailma rikkamaid linnu. hansaliidu ajal oli ta balti piirkonna hansalinnade pealinn.
kui napoleon euroopat vallutas, siis ta hindas danzigit niivõrd, et andis sellele eristaatuse ja kehtestas seal linnriigi.
see rikkus kippus igal moel end väljendama. kuni selleni, et töötati välja arhitektuurivool, mida hakati kutsuma danzigi renessansiks.
ja kui nüüd meenutada, et mis riigi kantsler oli raudne kantsler? preisi riigi eksole. ja kui toimus saksamaa ühendamine, siis ühendaja oli preisi kuningriik ja ühendatavad olid ülejäänud. selle asja valguses (et danzig ja königsberg meile nii lähedal olid) võtab ju liivimaa hertsogiriigi ja igasuguse muu saksa dominiooni kehtestamine siin palju enam arusaadavama ilme. ja malborki loss on nüüd ju ametlikult maailma suurim loss (danzigist 60 km)
millest algas teine maailmasõda? danzigi koridori nõudmisest. pärast esimest ilmasõda eraldati danzig saksamaast ja muudeti taas iseseisvaks linnriigiks. muide täiesti demokraatlikult valisid danziglased kolmekümnendatel linnriiki juhtima natsid. ning need siis õiendasid teiseltpoolt üle poolakate peade hitlerile vastu, et on ikka vaja danzigi koridori küll.
danzig oma asukoha poolest näitas taaskord oma olulisust teise ilmasõja lõpus, kui kogu balti piirkonna põgenike voog (nii tsiviilelanike, kui sõjaväelaste) käis läbi danzigi ja gotenhafeni (see on tänapäeval gdynia). ikka ju teatakse ajaloo suurimat laevakatastroofi - wilhelm gustloffi hukku. nii see kui sajad teised laevad läksid teele ikka sealtsamast. võib ette kujutada, milline rahvamurd seal põgenemise ajal liikus. kokku käis sealt läbi teise ilmasõja lõpul 2 116 500 inimest. eestlased sealhulgas.
märkida tasub ka seda, et hitler elas enamuse teise ilmasõja ajast preisimaal hundiurus. kah mitte kaugel danzigist.
teise ilmasõja lõpul põgenesid ja küüditati sealt kõik sakslased. praegustelt poola aladelt preisimaalt, pommerist ja sileesiast lahkus kogu saksa elanikkond - 11 miljonit inimest. need inimesed asendati poola idaaladelt ja ukrania läänealadelt toodud inimestega. kui ma nüüd panen end sõjajärgse poola valitsuse kingadesse, siis mul oleks tohutu valu ruttu teha nägu, et preisimaa, pommer ja sileesia on põlised poola alad. see seletab ka seda, miks näiteks stettin maatasa tehti ja stettini kividest ehitati üles varssavi. taoline meeletu format disk käsklus danzigini ei jõudnud. seal võib siiamaani näha mõnes linnaosas saksakeelseid kirju.
danzigist minema küüditatud inimesed peavad siiamaani üleval danzigi eksiilvalitsust ja nõuavad teise ilmasõja viimase ülekohtu likvideerimist ning danzigi iseseisvuse taastamist. vt http://www.danzigfreestate.org/
et noh nüüd jääb küsimus, et kuidas edasi? millal tuleb uus danzigi tõus?

armunud hitler

nägin sellist und. hitler oli armunud ühte ohvitseri. ja tahtis talle kinkida ühe lüürilise filmi. filmi sai tellida telefoni teel. tellimiskeskus asus pakendiringluse kontoris. kui hitler helistas, siis automaatvastaja ütles: "kui tahate tellida lüürilist filmi, siis öelge üks". (justnimelt öelge üks, mitte ärge vajutage klahvile 1). no ja hitler siis ütles muudkui "üks" ja "üks". meie pakendiringluses ei osanud selle kõnega midagi peale hakata. andsime muudkui toru üksteisele edasi, et umbes kuule vaata, kas sa saad aru, mida see tahab. siis läks pilt tagasi hitleri juurde. tema ukse taga ootasid vastuvõttu paavst ja üks viikingipealik suure mõõgaga. ning kabinetist kostis kärkimist "ein! ein! du! russische schweine! ich sage ein!"

kuidas riiki kahest keskkohast juhtida

jaan lattik meenutab, kuidas ta 1917. aasta varakevadel tartus käis maakonnasaadikuks tartus. saaniga käis. täpsemalt see juhtus 11-14 märtsil. teine viljandimaa saadik oli andres loorits. tegemist oli põhja-balti komitee koosolekuga, kus pidi otsustatama tulevase autonoomia küsimusi.
koosolekut juhatas tõnisson. niimoodi juhatas, et teistel üldse rääkida ei lasknud vaid ise muudkui targutas. kuni lui olesk hõikas saalinurgast: "kas ühtegi inimest ei ole, kes võiks koosolekut juhatada, sest juhataja räägib ise ja ei lase teistel suudki lahti teha." tõnisson solvus selle peale.
aga mida see tõnisson siis seletas? tema ja teised tartu mehed seletasid seda, et tulevasel riigil peab kaks pealinna olema, sest "nii ülemineku ajajärgul ja ka tulevikus on kergem juhtida maad ja rahvast, kui seda tehakse kahest keskkohast".

mu esiisa jaan kaabel

05.01.1837 sündis vastseliina kandis mu esiisa jaan kaabel. 1866. aastal kirjutas vastseliina kirikuõpetaja kirikuraamatusse tema kohta märkuse 6. käsu vastu eksimises. nimelt rikkus ta abielu soldatinaise tiiu mürgiga.

heategevuslik lõuna

sain kutse heategevuslikule lõunale. osalustasu 100 eurot.
kellega mind nüüd segi aeti? ma hea meelega edastaksin selle kutse selle tegelikule adressaadile.

kapten reinvaldt

soomusrongi nr 2 dessantpataljoni ülem oli kapten reinvaldt. ta oli tulevane zooloog ja teadusemees. vabadussõja ajal tegi ta vaikselt uurimistööd hiirtega. tal olid hiirelõksud seljakotis kogu aeg kaasas, sealhulgas ka lahingus. ta püüdis kogu aeg hiiri. igal pool püüdis hiiri. neid ta siis nülgis pärast rongis omaette. nülgis hiiri ja hoiustas eelkõige hiirepealuid. lõpuks oli tal neid kokku 400. kõik detailideni ära mõõdetud. pärast sõda ostis viini loodusloomuseum selle hiirepealuude kogu ära.

kerenski tallinnas

teatavasti oli kerenski alguses üsna populaarne. 1917. a suvel käis ta korra tallinnas ja rahvas võttis ta juubeldades vastu. hilisem soomusronglane otto jürgens meenutab:
"olime umbes seitse koolipoissi "estonia" teatrihoone ees, ei lastud enam sisse, et on täis. ootasime, kuni kerenski tuli, jooksime, tõstsime ta kätele ja viisime ta "estoniasse". saime kah sisse ja jäime lavale kükakile, kuni ta kõne lõppes. õigemini, ma pean tunnistama, et ma teda kätele ei tõstnud, teised olid kõik vanemad ja pikemad. ma sain ainult ta saapast kinni, mis rippus allapoole..."

käesuudlemisõpetus

ilmar raamot õppis I ilmasõja ajal tartu reaalkoolis. muuhulgas õpetati ka tantsu ja kombeid. eraldi oli olemas käesuudlemisõpetus. ilmar raamot kirjutab: "saali ühte nurka oli asetatud istuma üks vanem daam. kaelas rippus tal kuldkell pika kuldketi otsas. kas tal lornjett käes oli, seda ma ei mäleta." posid siis võtsid saali ukse taha järjekorda ja astusid ükshaaval sisse. lähenesid ettenähtud sammudega daamile, esitlesid ennast ning kui daam "gratsioosselt" käe välja sirutas, siis suudlesid seda. kui käsi oli ära suudeldud, siis tuli vabandada ja eemalduda. kõik need poisid, kes olid käe ära suudelnud rivistusid seina äärde ja jälgisid vaikides, kuidas iga järgmine poiss kätt suudlema tuli.

viietärnikindralid omavahel

kui stalingradi lahing oli praktiliselt lõppenud. kui venelaste poolel oli hukkunud 1 130 000 meest ja sakslaste poolel ligi poolteist miljonit (91 000 sakslast võeti vangi ning nendest jõudis koju vaid 5000). kui valitses külm ja nälg. kui kindral paulus oma kuuenda armeega oli ümber piiratud ja kui tal oli oma meestele süüa anda päevas 200 grammi leiba ja natuke hobuseliha. ja oli külm. pauluse mehed surid külma ja nälja tõttu. mingit vastupanu enam ei osutatud ja rinnet ei suudetud pidada. venelased olid juba kaks korda ultimaatumi sakslastele üle andnud. sakslased panid tuima, kuigi teadsid, et mingit pääsemist ei ole.
19.detsembril oli manstein käskinud paulusel välja murda edelasse. kuid kõik teadsid, et see ei ole võimalik, kuna mehed lihtsalt ei jaksa ja on kümunud ja surevad nagu kärbsed.
paulus vastas sellele: "mu armas feldmarssal, kui ma tohin, siis ma kõigepealt vabandan paberi kvaliteedi pärast ja selle pärast, et kiri on kirjutatud käsitsi..."

leelo ja doris

kui ma kirjutan oma teksti
nii et see visuaalselt meenutab
luuletust

siis järelikult ma olen niisama hea
nagu kristjan-jaak ja kivisildnik
ma olen luuletaja

mis siis et keegi mu talenti
ei tunnusta ega rein lang minu kätt
ei suru

see just tõestabki, et ma olen tõsine tegija
ja mitte mingi kommertslullade kirjutaja

villem ja elisabet narro

minu vanavanavanavanemad.

tõde eestist

nüüd kus 50 halli varjundit on kõigil läbi loetud, on loomulikult järgmiseks raamatuks savisaare tõde eestist.
kuna tegemist on piiblilaadse raamatuga, siis pole üldse vajalik raamatu lugemine algusest. võib võtta suvalise koha lahti.
võtsin.
lehekülg 51.
sain teada, et george w bush tahtis halvendada usa-venemaa suhteid ja saatis suhteid rikkuma vene piirialadele oma emissare. lätis, leedus ja ukrainas on emissarid peale bushi ametiaja lõppu taandunud. aga ilves ja saakašvili on endiselt veel ametis.
kuna aga barack obama on nüüd valitud presidendiks, siis see oli neile suur pettumus. aga nüüd hoopis ilves poeb obamale. ja saavutab oluliselt rohkem edu kui omal ajal karl vaino gorbatshovi suunal pugedes.

JA SIIS.
võtsin lahti järgmise koha. lehekülg 70.
autor kirjutab, et eesti ja hiina majandussuhted on olulised. "tallinna lasnamäe trammiliini avamine oleks olnud suur samm eesti-hiina koostöös. olime sellele üsna lähedal, aga pole mingi saladus, et dalai laama demonstratiivsed kohtumised tallinnas eesti riigijuhtidega rikkusid need suhted ära. me peame lõpuks ikkagi aru saama, mis on meie riigi huvi ja millest me peame lähtuma."

court

aino kallas kirjutab oma londoni mälestusteraamatus sellest, et kuninglikul õukonnal oli kombeks korraldada court'e ehk õukonnapidusid. kutsutud olid tavaliselt diplomaatiline korpus ja aristokraatia. court'id toimusid buckinghami palees. siis muide ei olnud buckinghami paleel seda suurt raudaeda ees. aga sõdurid olid seal täpselt needsamad, kes praegu.
no ja pidu kestis tavaliselt kaks tundi. kutsutud oli mitusada kuni kaheksasada paari. buckinghami palee trepikodades ja koridorides olid diivanid. selleks, et minestanud inimesi sinna puhkama saaks toimetada. minestasid tavaliselt naised ja siis need vahiteenistuse sõdurid. iga pidu oli keegi ära minestanud.