anne londonist

metro on üks ajaleht, eksole. seal on rubriik, kus inimesed tänavad teisi heategude eest. keegi kaotas telefoni ja keegi leidis selle. keegi varastati paljaks ja keegi andis talle siis taksoraha. kellelgi jäi poes ostu tasumisest napilt puudu ja keegi aitas välja.
no ja eilses metros kirjutas anne londonist:
"ma väga tänan naist ja ühte ülikonnas meest, kes aitasid mind hädast välja, kui tuvi mulle trafalgari väljakul pähe sittus."

erich maria

erich marial oli geograafia arc de triomphes paika pandud.
kui ravic kogu aeg calvadost joi, siis vahest joi ta ka midagi muud.
ykskord joi ta jalle. selle morozoviga. ja vestlus oli jargmine:
morozov irvitas. "armetu illusioonideta romantik - sessinatses maailmas yyrikeseks ajaks ravici nimega margitud."
"vagagi yyrikeseks. mis nimesse puutub, siis on see juba mu kolmas elu. on see poola naps?"
"ei. eesti. riiast. parim. kalla endale... ja istugem siis rahulikult ja vaadelgem seda maailma ilusaimat tanavat ja kiitkem seda mahedat ohtut ja sylitagem meeleheitele kylmevereliselt otse vastu sihverplaati."

draamateater

nägin unes, et mina ja mu klassiõde läksime draamateatrisse. oli mingi lastetükk, kus olid jänesed. meil olid lapsed kaasas. aga meil ei olnud pileteid. draamateatris oli lift. sõitsime kõige ülemisele korrusele. pidime käpukil liftist välja tulema ja saime siis etendust vaadata lae alt mingist kaarekujulisest aknast.

ajakirjandusega suhtlemisest

kui sulle helistab ajakirjanik ja palub kommentaare mingitele süüdistustele, siis suure tõenäosusega on ajakirjanik juba omaks võtnud esmase allika seisukohad ja on häälestatud sinu vastu ja sul ei ole lootustki.
vana mees juba, aga näe, varsaaru. ikka pole seda ära õppinud. et tulevikus targem olla, peaks korra üle kirjutama need asjad. mida siis üldse teha?
a. võib ju küsida ajakirjanikult, et kas ta on ikka neutraalselt positsioonil? kui ta väidab, et on, siis küsida, et kuidas ta seda tõestab?
b. võiks küsida ajakirjanikult, et kui ma pärast artiklit näha küsin, et kuidas siis kindel olla, et ta selle küsimise kätte saab ja artikli ikka saadab? et kuidas tagada seda, et ajakirjanik pärast ei kirjuta, et "oi, ei kujuta ette, miks see nii oli, aga näe, ma sain selle palve kätte alles nüüd, kui leht on trükis"
c. tuleb küsida seda, et kuidas ajakirjanik garanteerib, et ta minu tsitaate õieti kasutab. õiges kontekstis, õige rõhuasetusega jne.
d. tuleb küsida seda, et kas ajakirjanikul on lisaks mulle eksponeeritud probleemiasetusele ka mingit muud materjali, mida ta kavatseb lehte panna ja mida ta mulle näidanud ei ole.

lüllemäe lasteaed

lüllemäe on teatavasti see koht, kus kiriku seina sees on kivi, millel erekteerunud mees ajab naist taga.
aga kui minna lüllemäe lasteaeda, siis seal ei kosta laste rõõmsaid kilkeid. kuigi lapsed on lasteaias.
mis toimub?
toimub see, et lapsed istuvad tõsiste nägudega paarikaupa maas ja mängivad malet. loputasid ka mind.

kunda ood

kunda ei ole mitte niisama väikelinn. võibolla väheke hall. võibolla tuhm. võibolla väheke allakäinud. aga midagi seal siiski on.
1. no alustaks lammasmäest ja kunda kultuurist. kuni pulli küla leidudeni loeti seda eesti vanima asustusega paigaks. aga nime sai see kultuur siiski kunda järgi.
2. siis viikingiajast alates toimis selline asi nagu sõbrakaubandus. muuhulgas oli siis ka kunda rand selline koht, kuhu soomlased kaubitsema tulid. praegu on seal liivarand aga sutsu külm on seal vesi.
3. kundas on kaks mõisa. linnas on üks uuem mõis ja linnast väljas teine vanem mõis. linnamõisas on täiesti jalutatav park. selles mõttes jalutatav, et pargis nagu õietipolegi jalgradasid aga muru on selline jalutamiseks kvaliteetne.
4. kunda kirik on minu teada eestis ainuke kirik, millel on küll kellatorn aga kell ei asu tornis vaid on tornist väljapoole riputatud.
5. muidugi suurem elu läks käima tsemendivabrikuga. tsemendivabriku varemed ja pudelahi on linnaservas senini alles.
6. tsemendivabrikuga seoses muutus kunda rahvusvaheliseks kohaks. nt johan pitka kirjutab, kuidas ta noore laevapoisina 19. saj lõpul kunda sadamasse läks tööd otsima. kunda sadam oli tallinna ja piiteri vahel võtmetähtsusega sadam.
7. lontova. seoses rahvusvahelise eluga ehitati hotell, mis sai nimeks london. rahvapäraselt sai see piirkond lontova nime. on üks nunnumaid paiku üldse eestimaal. tuleb minna uuest kundast üle kärestikulise kunda jõe ja seal siis on selline väike tee, mille ühes küljes on paekiviklindi serv. klindipoolsed majad on kergelt mäenõlva mööda üles ehitatud. sealhulgas siis londoni hotell, eestiaegne piirvalvekordon, vana etkvl pood jne.
8. karulauk. lontovas klindi serval või nõlval kasvab karulauk ja lõhnab kevaditi. viikingid olevat seda sinna istutanud, et neil vitamiinipuudust ei tekiks.
9. lontova kõrghetked. II ilmasõja järel olevat selles tänavas ringi patseerinud "50 last ja 50 lehma". tasub märkida, et lontovas on elanud mitmete eesti kultuuri suurkujude (nagu nt t. laanem ja a. siplane) esivanemad. lontovas tasub seista ja ette kujutada, kuidas need lapsed ja lehmad seal kõik ringi tuterdasid.
10. kui lontovast edasi minna, siis saab mina letipea neemele. see on muidugi kurb koht, sest 1976. aastal lasi seal purjus vene piirivalvur kuus kohalikku maha. siis lasi ka oma teenistuskaaslase maha ja siis iseenda. ja tema ülemus lasi ka end maha. muide, nõukaajal oli see piiritsoon ja kohalikel niisama ringi tuterdada ei lastud. mere äärde kohalikke ei lastud. piiririba oli selline rehitsetud riba ja üks teatav vanavanaisa käis tihti üle selle riba ja kui vene piirivalvurid ta kätte said, siis seletas, et tema on õigelpool riba ja et tegelikult ei tohi seda riba ületades sisemaa poole minna.
11. letipeal asub ehalkivi. mõõdetavatest rändrahnudest eesti suurim. nimi tuleneb sellest, et on nii suur, et varjutab loojuva päikese. ehal saab seal ka kindlasti käia.
12. kunda linnas sees asub kronkskallas kust avaneb vaade toolse linnusele ja letipeale. ühe kohaliku lapse jutu järgi olevat ta nime saanud sellest, et kohalikud avastasid sealt pronksi ja selle fakti varjamiseks nimetasid selle paiga kronkskaldaks.
13. kundas asub endine hüdroelektrijaam. linnamõisa pargist tuleb läbi minna ja siis kohina järgi leiab. kohiseb mis hirmus! kala pidi ka kõvasti olema kunda jões. nõuka ajal pandi inimesi kunda jõel röövpüügi eest vangi.
14. kukerpallimägi. praegu on selle koha nimi kukerpallimägi. asub lontova ja uue kunda vahepeal. aga kui sinna minna, siis kindlasti tuleks pigem meenutada seda, et nõukaajal oli see koht prügila.
15. kundas on mitmeid mõnusaid paekivimaju. nad on kõik omal ajal mingeid ühiskondlikke funktsioone täitnud (kool, klubi jne). nende majade juures tuleb juurelda selle üle, et kas enam hallimaks minna saab? ei, vist ei saa.