Friday, January 3, 2014

statementide ühiskond

üks mitteverbaalse sõnumi tüüp, mida paljud meist igapäevaselt välja annavad, on statement. sõnum võib olla riietuses või ka käitumisaktis või mitme taolise asja kombinatsioon.
näiteks on see, et ma teen jooksutiiru, siis see on statement. tähendusnüansid tulevad juurde, kui ma teen seda kindlal ajal (nt vana-aasta õhtul).
ükskord 1994. aasta kevadel tuli mul 12 km jooksutiiru viimasel kilomeetril nr2 häda peale ja selle ma sinna alajõe valda remniku lähedale ka tegin. tean ühte inimest, kellel tuli see häda hiljuti jooksutiirul tallinna kesklinnas peale ja selle ta sinna kesklinna siis tegi. see on muidugi kohe eriliselt tähendusest laetud statement, mida võib vaadelda koosmõjus jooksuga aga ka täiesti eraldiseisvalt.
vahest olen ma mõelnud, et kui ma kuulaks talvel joostes manowari, siis see oleks tõsine statementi kombinatsioon (külm+jooks+manowar). sellel küll ei oleks adressaati (eriti keegi ei saa teada, et ma manowari kuulan) aga endal tekib kahtlemata hea tunne. mul küll telefonis ei ole manowari aga kui mul kunagi hingejõudu on, siis ma teen selle ära.
riietusesemete osas võiks meenutada, et jaak mae pani võistlustel pähe oma kuulsa punase mütsi. kui keegi näiteks soetab endale valged teksad ja patseerib nendega mööda kalamaja tänavaid, siis see on kahtlemata statement. kui kellelgi on laia triibuga ülikond ja lisaks ka jalutuskepp ning nii minnakse kurfürstendamile jalutama, siis see on päris tugev statement.
mõni mees aga paneb särgi püksi, tõmbab püksid cameltoe asendisse ja paneb jalga sandaalid ning valged sokid - see on tugev klassikaline kombinatsioon, mis ei aegu iial.
vist on ka nii, et statemente teeb alati vähemus. kui enamus teeks, siis kaoks tähendus ja sõnum ei pääseks mõjule.
ma ei teagi, kas statemente tehakse enamasti teadlikult või ebateadlikult. nt see mees, kes püksid cameltoesse tõmbab, teeb seda ebateadlikult. aga kui jaak mae punase mütsi pähe pani, siis see oli teadlik.

No comments:

Post a Comment