Aasta viimased minutid on tagasi vaatamise aeg. Hetk, mil võtame lahkunud aastast kaasa kõik ilusa ja hea. Ning jätame maha selle, mis oli raske, valus või inetu.
Lõppeval aastal kurvastas mind kõige enam populismi levik Eesti poliitikas.
2013. aastale tagasi mõeldes rõõmustab esmalt kodanikuühiskonna tugevnemine.
Aasta 2014 algab maailmas lootusrikkalt. Keskpangad jätkavad majanduste stimuleerimist, Hiina majanduse väiksem nõudlus alandab toorainehindu ning ekspordib deflatsiooni arenenud maadesse.
Jõule nimetatakse kogu maailmas ka rahupühadeks. Saatuse tahtel on Eesti riigil ja rahval neile rahvusvahelistele rahupühadele lisada üks omapoolnegi - Vabadussõja relvarahu aastapäev 3. jaanuaril ühes vastava rahusõnumiga.
Vana aasta on lõppemas ning kohe algab uus, 2014. aasta.
Olge uuel aastal Eesti üle uhked. Selleks on põhjust küll.
2013. aasta järel hakkab üha selgemaks saama USA rolli muutumine maailmas.
Loetud tundide pärast tormab suur hulk purjus inimesi linnatänavatele ja kultuurimajade ette lõhkeainega mängima.
Aasta lõpus on tööinimesel komme raskelt ohata ja öelda: „Küll lõppenud aasta oli ikka raske ja küllap uus aasta tuleb natukenegi kergem."
No comments:
Post a Comment