jõulutundest

nüüd tuli meelde, et misasi see jõulutunne on. see on see, kui jõuluvana habe ja vuntsikarvad tükivad suhu ja neid peab kogu aeg välja puhuma või sülitama.
aga tegelikult on jõuluvanaks olemisel väga palju dilemmasid.
kõigepealt peab alustama sellest, et tuleb valida, kas võtta kodus krunt alla või mitte. kui võtta krunt alla, siis kõik edasine on juba puhas improvisatsioon. siis võib jõuda välja kuhu iganes. aga selleks peab muidugi julge mees olema. ja on oht, et lapsed ei jää teenusega rahule.
teine dilemma on see, et kas olla traditsiooniline ka-siin-majas-häid-lapsi-on jõuluvana või tahta olla originaalne. viimase puhul tuleb valida stiil. kas rääkida väärtkirjandusest, olla mingi zz top tsiklimees või spordimees või või hakata onu heino nilbeid nalju veeretama.
mõnikord on muidugi nii, et pererahvast mõni tahab ise stiili kujundada. hakkab näiteks nilbeid nalju jõuluvana kulul viskama. sellisele tuleb pakkuda:"ohhohhoo, seda ma just ootasingi, et keegi hakkaks minu kulul nilbeid nalju tegema. sa ei kujuta ettegi, milleks mina võimeline olen!" pärast seda on rahu majas.
uksest sisse tulles tuleb paika panna see, et kes juhib mängu. mõni entusiastlik lapseemme võib tahta ette ja taha kõike jutustada, et mida jõulumees tegi ja kus käis ja kuidas päkapikud teda aitasid ja mis kõik veel. siuksed tuleb paika panna kohe alguses ja initsiatiiv nende käest ära võtta.
siis tuleb otsustada professionaalsuse tase - kas kasutada ära kingisaaja eraelulist informatsiooni või mitte. parem on seda mitte teha. ainult algajad teevad selliseid eraelulisi viiteid.
järgmiseks tuleb valida kingijagamise meetod. kui on palju inimesi ja kui habe kõditab, siis tuleb teha kähku. aga muidu võib minna hirmsaks uinamuinaks. mõni algaja jõulumees arvab, et peab igaltühelt mingi luuletuse välja pigistama. loll mõte. siuke tuleb hakatuseks mõnesse vanadekodusse jõulumeheks saata, las saab oma kooli kätte. paratamatult on kiusatus igale ühele midagi etteaste järgi kommentaariks öelda. siin tuleb hoiduda, et ennast kordama ei hakka.
siis tuleb otsustada ära lati kõrgus. kas anda mingitele halturtshikutele kinke või mitte. teate küll, näärivana punanina hüppas üle laualina. nüüd kipuvad inimesed arvama, et on täitsa okei internetist kähku midagi surfata ja siis telefonist ette lugeda. niukstelt tuleb telefon käest ära võtta.
erilised fruktid on teismelised. need ju ei taha üldse jõulurõõmust osa saada. algaja jõuluvana võib hakata arvama, et peab teismelised koostööle meelitama. sellega ei jõua kuhugi. ainult venitad protseduuri.
üleüldse tempo on tähtis. protsess peab olema jõuluvana juhitud. tempo peab olema peal. intensiivsus peab olema selline, et keegi ei hakka kusagil kapsast sööma samal ajal. muidugi teatud olukorras (nt kui kõik on purjus) oleks mängu ilu selles küll, kui jõuluvana muutub passiivseks ja lõpuks keegi enam ei märkagi, et jõuluvana istub nurgas.
lõpuks on lahkumine. habe ja müts varjavad nähtavust, eks. ja ega mõnikord hästi ei mäleta, et kus see uks oli. tähtis on säilitada väärikus lõpuni. enne mingis suunas liikumist veenduda, et tegemist on ikka õige suunaga.