Thursday, December 17, 2015

veel kaks tugevat kujundit

kui see koht oleks mingi pisarakiskumise koht, siis ma räägiksin kujunditest nagu laps vaatab aknast välja või et eideke on aia ääres ja vaatab kätt loojuva päikese ette sirmiks tõstas tänava otsa, et ei tea, kas joodikust poeg juba tuleb koju või mitte.
aga ei. hoopis teised kaks kujundit on olulised, suure seletusjõuga ja tähendusest laetud.
esimene kujund
piloodid, kes sammuvad läbi lennujaama ootesaali lennuki poole. nad kõnnivad sirge seljaga, kõnnivad otse sihtmärgi suunas, neil veereb käe otsas reisikohver, nad ei söö jäätist ega käi vaatamas kosmeetikapoes hindu. neil on püksid vigiitud ja juuksed seitlis. muide, kui keegi on huvi tundnud, et mis neil kohvris on, et kas sokid? siis tegelikult on kohvris manuaalid. manuaalides on kirjas, et mis hädaolukorras teha. ma arvan, et lennundusakadeemias on eraldi kursus, kus õpetatakse läbi ootesaali kõndimist. selle kõnnakuga tuleb reisijatesse sisendada kindlustunnet, et mehed teavad, mis teevad. et lennuk ei kuku alla. eks mõnedel teistel elukutsetel on ka tööplatsile saabumine kujunenud eraldi rituaaliks, kuid lendurid on kahtlemata selle lihvinud peensusteni.
teine kujund
isa tuleb koju, portfell on käe otsas, portfell on punnis täis igasugu asju. portfellis on mitu latti suitsuvorsti, juturaamat, märkmepaber, ajaleht, päts leiba ja käterätt. lapsed tormavad esikusse: issi, issi, mis sa täna tõid? isa kraamib vorsti lagedale ja lõikab lastele mitu viilakat. ning siis isa koos emaga vaatavad heldinult, kuidas lapsed vorsti söövad. nüüd selles kujundis oli rõhk portfellil, eks.

No comments:

Post a Comment