haabakuk II

mul on jälle tunne, et kui ma seda kirja ei pane, siis väärt mees vajub unustuse hõlma.
nimelt oli saaremaal üks kangur. aleksander toom. 1823-1907. tal oli naine ja lapsed. siis aga hakkas mees prohvetiks. jättis naise ja lapsed maha ja hakkas mööda saaremaad ringi käima. ootas pühapäeviti kiriku juures ja kui ametlik jumalateenistus lõppes ja rahvas hakkas välja tulema, siis seisis kirikuaia peal ja sajatas kõiki ilmalikke ja vaimulikke võime. võimud panid ta vahepeal hullumajja kinni aga siis lasti ta jälle välja. ja tema muudkui sajatas kõiki edasi.
kui ta vanemaks jäi, siis enam ta ei viitsinud saaremaal pikki rännakuid teha ja püsis oma kodukoha kaarma läheduses.
mingil hetkel ei olevat keegi enam viitsinud tema jutlust kuulata. siis oli nii olnud, et ta maksis oma naisele ja lastele, et need teda kuulaksid.
tegi endale ka hauakivi valmis, kuhu pani kirja kõik oma tiitlid "jumala loom", "haabakuk II" ja "saaremaa prohvet". kui ta aga suri, siis poeg ei pannud seda kivi hauale vaid mattis koos kirstuga maha. kusagil kaarma surnuaial aga siis tasub otsuda.