Monday, January 7, 2019

episood waterloo lahingust

anglesey markii ehk lord uxbridge ehk kodanikunimega henry paget oli briti ohvitser.
ta osales 1815. aastal waterloo lahingus 12000-mehelise ratsarügenemdi ülemana. tema alt oli juba kaheksa hobust surnuks tulistatud aga tema ise ei olnud veel pihta saanud. väidetavalt üks lahingu kõige viimane kahuripauk tabas tema paremat jalga. ta juhtus olema sel hetkel kohe wellingotni kõrval.
ta hüüatas wellingotnile: "by god, sir, i've lost my leg!"
wellington vaatas tema poole ja vastas: "by god, sir, so you have!"
amputatsioon viidi läbi waterloo kodaniku joseph-marie paris majas, mis asub chaussee de bruxelles 214. väidetavalt ütles anglesey markii amputatsiooni ajal, et nuga tundub olevat nüri ja et kes ei raatsiks loovutada jalga sellise aulise võidu eest.
kui jalg oli amputeeritud, siis uurisid seda mitmed arstid ja seda käisid vaatamas ka külaelanikud. kõikide järeldus oli, et selline jalg on "better off than on".
külaelanikele näidati ka verist tooli, millel anglesey amputatsiooni ajal istus ja saagi, millega jalg maha lõigati. see saag on praegu välja pandud londonis briti armee muuseumis.
jalg aga maeti maha sinnasamma chaussee de bruxelles 214 aeda ning rajati mälestuskivi, millele kirjutati peale:
"ci est enterree la jambe
de l'illustre et vaillant comte d'uxbridge
lieutenant-general de s.m. britannique
blesse le 18. juin 1815"
anglesey saarele Llanfairpwllgwyngyll'is (selle linna nime pikem variant kõlab nii: Llanfairpwllgwyngyllgogerbwlltysiliogogoch) walesis rajati tema kangelaslikkuse mälestamiseks ka 27 meetri kõrgune ausammas. asub kohe mandrilt tulles üle silla vasakut kätt.
anglesey markiile pakuti aastas 1200 suurst pensioni, millest ta keeldus. chelsea proteesimeister james potts tegi talle proteesi, mida võib tänase päevani näha anglesey saare muuseumis. anglesey markii elas proteesiga veel 39 aastat ja pidas mitmeid tähtsaid ameteid (sh iirimaa kuberneri ametit).
tema waterloosse maetud jalaga juhtus aga nii, et seda käisid muudku turistid vaatamas ning paris' perekond lükkas selle jala abil rämedalt pappi kokku. sealhulgas käis jalga vaatamas ka preisi kuningas ja oranje prints. 1878 tuli sinna ka anglesey markii poeg, kes avastas, et jalg ehk kondid on välja kaevatud ja avalikult eksponeeritud. puhkes skandaal. briti suursaadik nõudis, et kondid toodaks inglismaale. selle asemel pakkus paris' perekond konte müügiks anglesey perekonnale, kes läksid selle peale loomulikult marru. belgia justiitsminister nõudis kontide mahamatmist. paris' perekond aga peitis kondid ära. siis oli vaikus majas kuni 1934. aastal suri brüsselis viimane härra paris. tema lesk leidis need kondid raamatukogutoast lauasahtlist, sattus paanikasse ja viskas need kondid ahju.

No comments:

Post a Comment