saksa barokiajastu juristid võtsid oma vaheda mõistuse ja läksid vallutama vallutamata alasid. pandi kirja möldrite õigus, pagarite õigus, seppade õigus, trompetimängijate õigus, lõbutüdrukute õigus, koeraõigus, tuviõigus, mesilaseõigus, armastuskirjaõigus, kummituste õigus jne.
koeraõiguse küsimused
heinrich klüver andis välja 1734. aastal "de jure canum".raamat sai väga populaarseks. raamat oli üldiselt seisukohal, et koerad on õilsad ja truud olevused.selle kinnituseks tõi autor lehekülgede kaupa näiteid:
§ 23. juhtus, et ühe vaese lesknaise kana munestruult sobiva arvu mune aga nende väljahaudumiseks tal enam aeha ei jäänud, sest oli, kuidas oli, aga ta heitis hinge. vaene naine murdis käsi. lõpp kanapidamisel, munadest ei tule tibusid. aga tema väike koer, nagu oleks olukorda mõistnud, istud munadele ja haudus kõik tibud välja.
§ 24. üks posija talunaine valmistas erilist kanatoitu, millest tema kanad pidid hästi munema hakkama. aga tema koer sõi selle toidu ära, ja mis oli tulemus? koer munes kana kombel ühe muna teise järel kuni selle maiusroa mõju kestis.
postitõllas sündinud lapse küsimus
1709 ilmus jenas monograafia "kurtzes bedencken über die juristische frage: ob eine scwangere frau, wenn sie wärender reise auf die wagen eines kindes genesen, für selbiges fuhrlohn zu geben gehalten sey". ehk et kas poolel teel sündinud lapsele peab eraldi pileti võtma või mitte.
enne kui vaidlusalune laps postitõllas üldse sünnib, arutab autor, et kas rasedal naisel üldse sobib üksipäini reisida. sest näiteks professor beier seadis omal ajal sellise teguviisi kombelisuse kahtluse alla.
aga kui oleme fakti ees, et laps on juba sündinud, siis on põhimõtteliselt kaks võimalust:
1. kui naisterahvas on üürinud kogu tõlla. sel juhul on tal õigus keda tahes külalisena peale võtta. ja kutsar ei saa nõuda selle eest eraldi tasu. last tuleb vaadelda niisugusel juhul külalisena.
2. aga kui naine võttis pileti ainult iseendale. seda võimalust on juba varem paljud õpetlased arutanud ja üldiselt on välja kujunenud kindlad seisukohad:
a) laps ei võta enda alla eraldi istekohta, tähendab kutsar ei kannata kahju. ka sel puhul kui ema ei jaksa imikut süles hoida, pole vaja teda istekohale panna, vaid lapse saab tõlla põrandale õlgedele panna.
b) kutsar võis näha, et naine on õnnistatud olekus, tähendab ta pidi järelkasvuga arvestama piletit müües.
selge. aga kas olukord muutub, kui naine võtab ettenägelikult hälli kaasa? jah muutub. sest häll võtab tõllas ruumi. aga sel puhul ei tule maksta mitte lapse vaid hälli eest. ja sedagi vaid siis, kui kutsar tõendab, et ta oleks saanud selle hälli alla jäänud ruumi kellelegi teisele müüa.
aga kui naine ei taha hälli eest maksta, siis võib kutsar hälli endale võtta.
kõrvakiilude õigusliku tähenduse küsimus
dekaan strykius kirjutas teose "tractatio juridica de alapa". töö jaguneb neljaks peatükiks:
I de alapa descriptione. ehk kõrvakiilu mõiste määratlus.
II de subjecto active. ehk see, kes annab kõrvakiilu
III de subjecto passivo. ehk see, kes saab kõrvakiilu
IV de effectoalapae. ehk siis kõrvakiilu tagajärjed
eraldi teema on sugudevahelised kõrvakiilud. autor arvab, et kui näiteks naine annab mehele kõrvakiilu, siis mees võib vastu lüüa. eriti siis, kui ta on tugevam. aga kui mees teab, et ta on naisest nõrgem ja et vastulöök ei too edu, siis võib ta alustada lahutusprotsessi. mõlemal puhul on mehel aga õigus mitte vastu lüüa ja võtta kõrvakiil lihtsalt teadmiseks.
sõnalist solvamist on keelatud kõrvakiiluga karistada. see õiguspõhimõte on tähtis juba sellegi poolest, et võib tekkida järgmine õigusküsimus. kui tantsuõhtul mingi härra palub daami tantsima ja daam keeldub tantsust, kas asjaomasel härral on õigus asjaomasele daamile vastu kõrvu anda? otsus on loomulikult eitav, sest ühelt poolt tantsib daam sellega, kellega tahab, teiselt poolt, kui tantsust keeldumine ongi vaadeldav solvamisena, on see vaid sõnaline solvamine. ergo - seda ei või karistada kõrvakiiluga.
tantsuõhtutel võib aga juhtuda, et kombetud mehed tavatsevad lasta kombekatel tütarlastel osaks saada puudutusi, mis ei ole tantsu läbiviimiseks tingimata vajalikud. sellisel juhul võib küll tütarlaps vastata kõrvakiiluga, sest füüsiline puudutus on siiski midagi muud, kui sõnaline solvamine.
No comments:
Post a Comment