Monday, September 27, 2021

briti kõige kuulsam päevik

briti kõige kuulsam päevik on samuel pepyse päevik. ta oli laevastikuametnik londonis ja pidas oma päevikut aastatel 1660 kuni 1669. tõenäoliselt pidas ta päevikut ainult iseenda jaoks ja kindlasti ei tahtnud ta, et tema naine seda näeks, sest päevikus kirjeldas ta ka kõiki oma abielurikkumisi (pmst ta ronis voodisse kõigiga, sh ka oma kolleegide emadega). 

ta kirjutas päevikusse ka seda, kuidas ta soetas kella, mis oli võimeline teda äratama. muuhulgas sattus ka nii, et ta on esimene britt, kes kirjeldas teejoomist. sir richard fordi kodus külas olles pakuti seda talle.

pepysel juhtus ka nii, et ta pandi korraks londoni towerisse vangi. piraatluse süüdistusega. nimelt olevat ta kaaperdatud hollandi laevadelt soomust teinud. aga ta vabastati siiski süüdistustest.

aga suurematest sündmustest kirjeldas ta suurt londoni katku (1665), inglise-hollandi sõda (1665), suurt tulekahjut (1666). 

ükskord 1669. aastal viis ta sünnipäeva puhul oma perekonna westminster abbeysse ja suudles seal surnud kuningannat (henry V naist catherini).

muide, kui oli 1666 suur londoni tulekahi, siis pepys kaevas maasse augu, pani sinna oma kulla, oma paberid ja suure ketta parmesani juustu. sest see juust oli nii väärtuslik. 

pepys käis ka teatris palju ja vaatas enamasti shakespeare'. ainult ühe erandiga nimetas ta shakespeare etendused jamaks (suveöö unenägu oli jama, 12 öö oli jama, henry VIII oli jama). ainult macbeth meeldis talle ja ta käis seda 9 korda vaatamas.

ükskord juhtus nii, et briti konsul alžeerias samuel martin saatis talle kingituseks lõvi. mingi aeg hiljem kirjutas pepys martinile lõvi kohta, et ta "on sama taltsas nagu ennegi ja pakub suurepärast seltskonda".

okei, nüüd ma jõuan selle tsitaadini kuhu ma tahtsin jõuda.

nimelt kirjutas ta ükskord oma päevikusse järgmist:

"kui läksin oma keldrisse sattusin jalgupidi suurde sitahunnikusse, millest järeldasin, et härra turneri ärimaja käimla on täis ja sealt valgub kõik minu keldrisse. see tegi mulle muret".

No comments:

Post a Comment