allee, mida pole kellelgi vaja

üks koht

ma ei ole kindel, et olen seda unes näinud. võibolla on nii, et ma lihtsalt tean seda.
nimelt pärnus ristub tallinna maantee ühe väikese tänavaga, mille nimi on noorteväljak. see on see koht, kus on buss nr 40 lõpppeatus. no ja kui sinna tänavasse sisse keerata, siis tegelikult ei ole seal üldse need asjad, mis google street views näidatakse.
tegelikult läheb sealt selline mullane tee. seda ääristavad vanad mitmekordsed puumajad. ning see tee viib väljaku või platsini. on selline pooleldi heinane ja mättane väljak. selle väljaku ümbes on samuti mitmekordsed puumajad. need majad on kõik räämas ja mõnedel pole aknaid ja uksi ees. see on üsnagi mustvalge keskkond, isegi tuvastada ei ole võimalik, et mis värvi need majad kunagi olla võisid. aga sellegipoolest mõned inimesed elavad seal. natuke on see nagu mingi vesterni tegevuskeskkond. elu käib seal laisalt. keegi eriti üle selle platsi ei kõnni ja oma majast eriti kaugemale ei lähe.
selline koht.

lilibeti nahk

1948. aastal olid printsess elizabeth ja prints philip värskelt abiellunud armulinnud. kui nad käisid ükskord kentis sõpradel brabournedel külas, siis ütles omavahel john brabourne prints philipile elizabethi kohta:
"ma ei märganud kunagi, milline kena nahk tal on."
philip vastas: "jah, ta on igalt poolt selline."

on see vanadus?

on see vanadus või mis? panen tähele, et kui reisile lähen, siis enne loen tohutult kirjandust selle koha kohta. vanasti, mäletan, läksin igasugu kohtadesse. ise teadmata, et mis või kes või kus see on.

john snow kaev

legendaarne koolerabakterite kaev londonis sohos.

travelodge

elan inglise kõige odavamas hotellis. travelodges.
voodi kohal seinal on naivistlik pilt magavast mehest. norskab. juures on kiri: "but i, being poor, have only my dreams."

cameroni kõne

mina tean, miks cameroni kõne hilines. ei olnud asi liibüas ega berliinis ega hollandis. asi oli selles, et seda kõnet ei olnud olemas. ning senikaua kui kõnekirjutajad püüdsid midagi paberile saada, udutati ja eksitati avalikkust.
ja kõne ei kukkunud suurem asi välja. et mis me teada saime?
et brittidel on eriline saare-inimeste natuur. see erineb ülejäänud eurooplastest (näiteks maltalastest ja iirlastest).
et britid on ratsionaalsemad kui ülejäänud eurooplased. tõepoolest, soomlaste emotsionaalsusest ärgem üldse rääkigemgi, hirmujudinad tulevad peale.
et erinevalt ülejäänud eurooplastest küsivad britid, et "why?", "how?", "to what end?"
vat sellised kõnekirjutajad on cameronil. pimeda viid metsa aga mis sa sellistega teed?
aga cameronile endale hingestatud esituse eest kümme punkti.
muide, kui cameronilt endalt küsiti briti parlamendis, et kas ta hääletab referendumil liikmeksoleku poolt või vastu, siis ta ei vastanud.

hea toon

tuleb meeles hoida, et inglismaal viibides on täiesti kohane aegajalt teistelt samas ruumis viibijatelt küsida, et "would you like a cup of tea?"
mitte ainult.
sobib ka mööda maja ringi käia ja teistelt inimestelt teistes tubades küsida, et kas nad tahaksid teed.
ja kui keegi ei tahagi teed, siis sellegipoolest tasub keedukann käima panna, sest järsku veekeedu hääle peale tekib inimestel refleks ja nad hakkavad tahtma. samas muidugi on ka hea, kui kannus on kogu aeg kuum vesi. siis on ju hea kohe välja kallata, kui teeisu tekib.

hilishommikul londoni lähistel

istun hilishommikul bussi, et sõita leatherheadist epsomisse. bussi peale tulevad neli vanamutti, kellel kõigil on kaasas see ratastel käru kauba vedamiseks ja ilmselt ka kõndimise abistamiseks. istume siis kõik viiekesi bussi poolkõvadel istmetel ja vanamutid ajavad mingit smalltalki.
ühes peatuses tuleb peale kepi, soni ja päikeseprillidega vanamees. ta tervitab: "good morning ladies!"
meie vastame: "good morning!"

hans kruus

vat muidu ei mõtle ju nii ja ei jõua sellistele järeldustele.
aga et hans kruus ei olnud mitte halb propagandamees. tema pingutus nõukogude tagalas seisnes selles, et tõestada, et hitleri sissetung oli lihtsalt järjekordne saksa agressioon reas: ristisõda - jüriöö ülestõus - mahtra sõda - landeswehri sõda.
"selle muistse võitluse tulikiri on jäänud püsima eesti rahvale läbi sugupõlvede, elulisena, julgustavana ja õhutavana, on püsinud, sest et püsima jäi vaenlane, sama vaenlane, kellele avas tee XIII sajandi esimese kolmandiku röövrüütel, samasugune matsik ja vägivaldne hävitaja ja orjastaja, nagu tema praegune haakristatud järglane"
ja
"selleks, et eestlased saaksid elada, tuleb tappa sakslasi"
et noh. ühesõnaga II ilmasõda oli sakslaste ja eestlaste privaatne omavaheline asi.

ikka mähkli, mis muu!

jean-pierre minaudier jõudis eestlaste ja prantslaste rahvuslikku mälu võrreldes järeldusele, et prantslastel on see palju rohkem seotud esemete ja monumentidega kui eestlastel. näitena ütleb ta järgmist:
"karula rahvuspargis lüllemäe ja tsooru vahel lookleva kruusatee ääres seisab mitu ilusat uut teeviita, mis suunavad huvilise kalmistu või eelajaloolise asulakoha juurde viivale metsarajale. jalgrattamatkaja, kes otsustab huvi pärast näidatud suunas kõrvale põigata, avastab oma suureks nördimuseks, et metsaraja lõpus ei ole peale kauni eesti metsa mitte midagi vaadata - ilmselt on siltide paigaldaja arvates piisanud siltidest endist."
no see ei saa ju miski muu olla, kui mähkli muinaseluase ja mähkli muinaskalme! ja ma tean omast kogemusest, et seal tõesti ei ole mitte midagi. ning see metsarada on ka juba võssa kasvanud.

torma kalevipoeg

1923 püstitati tormasse vabadussõja mälestussambaks kalevipoeg. näoga itta.
1940 keerati kalevipoeg näoga läände.
1942 keerati kalevipoeg tagasi näoga itta.
1944 keerati kalevipoeg uuesti näoga läände.
1948 lasti kalevipoeg õhku.

sellist juttu räägitakse riigikogu kõnepuldist

Üldiselt on üldine lapsetoetus ju ka vajaduspõhine toetus, kui me toetame lapsi, siis seda vajadust tõestab juba see, et laps on olemas. Samas on olemas vaesustoetused või toimetulekutoetused, kui on toimetulekutoetused olemas, siis on see kriteerium, milleks antakse toimetulekutoetust. Aga antud juhul me anname vaesustoetust sel tingimusel, et laps on olemas, kusjuures selleks, et saada seda vajaduspõhist toetust, peab siis perekond vaeseks jääma. Sellega tekib selline loogika, et me soosime sellega vaesemaid perekondi, ja vaestel inimestel, ma ei tea, millegipärast sünnivad vaesed lapsed, kellest kasvavad samuti vaesed.

habemekeeld

krahv vladimir sollogub meenutab, et millalgi 1830-datel aastatel jalutas ta koos aleksander pushkini ja euroopast saabunud sergei sobolevskiga peterburis nevski prospektil. sergei sobolevski oli euroopas kasvatanud endale kikkhabeme. aga venemaal kehtis endiselt habemekeeld.
äkki ilmus politseisillale suletud ehitud tõld. sellega sõitis tsaar nikolai I. nagu meenutab sollogub: "astusime pushkiniga trotuaari servale, peatusime ja võtsime tsaari möödumist oodates kübara peast. sobolevski oli kadunud. märganud tsaari lähenemas, lipsas ta poodi. kartis oma habeme pärast."

trikoloorne siga

nägin täna öösel unes, et sain oma lambapidajast klassivennalt ühe lamba. jõuluks või nii. klassivend äsas kirvesilmaga lambale kuklasse ja see ajas koivad sirgu. kui lamba koju tõin, siis oli talle aga eluvaim jälle sisse tulnud. ja päris lammas ta ka enam ei olnud vaid oli trikoloorne siga. kosserdas meil mööda tuba ringi ja viimane unenäo episood oli selline, et oli koos meie koeraga köögilaua all ja nuuskisid seal kahekesi midagi.

pioneeripataljoni ajaloost

kelle otsa komistas 7. augustil 1939. aasta öösel pikast jalast üles minnes toompea lossi vanemkordnik a. leiste?
lähemalt uurides selgus, et tegemist on pioneeripataljoni reamehega. kes oli nii purjus et ei suutnud ühelegi signaalile reageerida. taskus oli tal linnaluba rms a. kanepi nimele.
magister kopõtin ja doktor lõhmus on tänuväärsel kombel pühendanud pioneeripataljoni ajaloost kõnelevas raamatus terve peatüki seal aset leidnud erinevatele joomingutele aastatel 1917-1940.

juudiküsimus 1932. aastal pioneeripataljonis

31. jaanuaril 1932 pöördus reamees j. karing pataljoni sööklas lauavanema kapral ormissoni poole küsimusega: "miks juudil pikad juuksed on?" saades vastuseks, et reamees s. schocheril on see lubatud, küsis karing uuesti: "kas juut ka täna sööb - lõunaks on seapraad?"
sööklast väljudes kutsus schocher karingu teistest eemale, mille peale karing vastas, et tal pole aega. schocher aga lõi karingule rusikaga kaks korda näkku purustades tema ninaluu.
karing sai 2 ööpäeva aresti ning schocher 14 ööpäeva aresti.

saaniteki all sai suveks talv

see on mul ilmselt vanusest, et näen igal pool sügavaid tähendusi ja kauneid kujundeid. kui ma näen õues autoomanikku oma autot soojendamas ja lumest puhastamas, siis see on vaatepilt, mis toob mulle pisara silmanurka.
seisatan eemal ja vaatan õrna heldimusega.

rutiin

meil elab viimasel korrusel üks mees. u 50 aastane. ei tea, et tal peret või miskit oleks. kõik need kuus aastat, mis me siin elanud oleme, on tema juures toimunud ülirutiinselt teatav pidude muster. iga reede õhtul tuleb tema juurde vähemalt üks või kaks kahekümnendates noormeest. kaasas paar kuuspakki. korterist hakkab kostuma täisväärtuslik 80-date disko. huvitav, mis sorti pidu seal korteris toimub?

gangnam style

november 2012 tuleb meelde jätta, sest just siis tuvastati, et justin bieberi videot vaadatakse youtubes vähem kui gangnam style videot. lääne kultuuri domineerimine on lõppenud. ida invasioon on alanud.

70-date legendaarsetest dissidentidest

soldatov kirjeldab oma raamatus ühte kirikuõpetajast kgb koputajast dissidenti. huvitav kes see oli? kirjeldus on järgmine:
ta tutvustas mind silmakirjatsejaga - silmapaistva kirikutegelasega, aktiivse ja külmalt kalkuleeriva inimesega. too oskas isegi kandidaadiväitekirja kaitsta ja sai tehniliste teaduste kandidaadi kraadi. tal oli oma kogudusele väga suur mõju ja ta kartis paaniliselt kõike, mis võis viia vastuolule nõukogude võimuga. ta kohtus kureeriva kgb majoriga mitmel korral oma autos, pärast aga palvetas kirikus pisarsilmil, nähtavasti pattu kahetsedes.

karpovi elu

milline oli karpovi elus kõige põrutavam sündmus? pole palju tarvis nuputada. loomulikult isiklik kohtumine leonid iljitšiga.
aga milline oli põrutavuselt järgmine sündmus? tema oma sõnad: "mu elu teine meeldejääv sündmus oli uue nõukogude konstitutsiooni vastuvõtmine 1970. aastal. mängisin parajasti caracases rahvusvahelisel turniiril, kui ülmnõukogu seda arutas. isegi poliitikakauged välismaa suurmeistrid tulid mult erutatult küsima, et kas teie uus põhiseadus on juba kehtima hakanud"

spasski pruut

male suurmeistri boriss spasski pruut ei olnud kerge olla. paraku oli pruut prantsuse saatkonna töötaja ja ühtlasi ka vene emigrandi järeltulija. ja kgb-le loomulikult sellised suhted ei meeldinud.
mis nad siis tegid? otsustati kasutada psühholoogilist mõjutamist.
kgb muretses naha ja suguhaistue dispanserist trihhomoniaasi põdevalt patsiendilt kubemetäis. operatsiooni vahetu läbiviija oli kgb major ivankin. niisiis major ivankin läks kubemetäidega spasski pruudi korterisse ja soputas neid pruudi trussikutele.
paraku pruut siiski ei olevat nakatunud.
major ivankin aga sai kgb esimehelt andropovilt aukirja operatsiooni elluviimisel ülesnäidatud vapruse eest.

paddington 16.50

see oli siis hilisõhtul londoni lähistel rongis.
peale tulid kaks assakat, üks veritses natuke. mul oli pusal õla peal eesti lipp ja kiri "estonia".
nemad "ooh, estonia!"
mina "yeah, estonia"
nemad "give me a cigarette"
mina "i dont have a cigarette"
nemad "give me three pounds"
mina "no"
nemad "give me a cigarette, i smoke, i smoke, i smoke, i need a cigarette!"
mina "i do not have a cigarette"
nemad "do you believe in god?"
mina "no"
nemad "do you believe in devil"
mina "yes"
nemad "if you believe in devil then you have also to believe in god"
mina ei osanud selle peale midagi vastata.
nendel laks ka selle viimase jarelduse peale vist tuju ara ja olid edaspidi vait.

ood vihmaveetorule

see, kuidas oktoobrikuu öösel vihma ladistab. kuidas täiuslikus korras vihmavee äravoolusüsteem vett juhib. kuidas vihmaveetoru sülgab joana vett tänavale. kuidas vihmaveetoru metall vee läbivoolust helisema hakkab. see kõik on ilus.
kui vaid koer, vana tõhk, ei sikutaks mind kodu poole.

õigeusu tankid

mäletatavasti kui ükskord stalin rooseveldi ja churchilliga juttu ajas ja jutuks tuli paavst, siis küsis stalin, et ot paavst? kes see on? mitu diviisi tal on? a see ei olnud mitte ainult sarkastiline märkus vaid vene õigeusukirikul oligi teises ilmasõjas oma tankidiviis.

prillitoos

ükspäev helistas mulle keegi lauatelefonilt. toru ei saanud võtta ja enne tagasihelistamist vaatasin netist, et kes see olla võiks. tuli välja, et see oli reet linna number, prillitoosi saate toimetus. eks ma läksin väga elevile.
siiski mu elevus ei kulmineerunud reet linnaga. oli hoopis puutepunkti saade.
aga ma usun, et see asi nii ei jää! tuleb päev, kus siiski reet linna helistab mulle. ma usun!

vene-lääne suhted

need vene-lääne suhted on ikka paras müsteerium. püüaks nüüd midagi kirja panna, et selgemaks saaks.
niisiis. vene poliitiline ja majanduslik eliit varastab. varastatud raha toimetatakse läände, sest eliit teab, kui õhukesel jääl nende heaolu on. kui läheb halvasti, võib hetkega kõik kaotada. sealhulgas teab seda ka putin. ja teavad omast kogemusest seda berezovski ja hodorkovski. samal ajal ei saa eliit lubada poliitilise süsteemi muutmist (läbipaistvamaks, demokraatlikumaks jne), sest sellisel juhul kaoksid nende tulud ja hullem veel - neid võidakse kohtu ette tirida. erinevalt nt azerbaidzhaanist või turkmenistanist ei saa vene eliit kruvisid ka täiesti kinni keerata, sest siis rikuksid nad suhted läänega ja neid ähvardaks läände toimetatud vara külmutamine.
mida teeb samal ajal lääs? lääs räägib õpetlikult demokraatiast, inimõigustest, sõnavabadusest, inimeste enesemääramisõigusest, võrdõiguslikkusest, ajakirjandusvabadusest jne. mõni võibolla kõneleb sellest ka siiralt. mõned aga kindlasti kadedusest, et krt meie omal maal sedasi asju kokku varastada ei saa ja siis järelikult teie seal venemaal ka ei tohiks saada.
mida aga veel selline dotseerimine annab? selle jutuga vajutatakse venelastele kogu aeg konnasilmale ja tagatakse see, et vene eliit kardab süsteemi muutust (nt nagu ukrainas, serbias ja gruusias) ja kogu noosist ilmajäämist. ning taolise kartuse taustal tassib vene eliit jätkuvalt kokkuvarastatud varandusi läände. seda aga justkui ju ongi vaja, sest siis on ikkagi mõnevõrra tagatud venemaa ja lääneriikide väliskaubandusbilansi tasakaal. lääs saab oma kinnisvara ja jalgpalliklubisid venelastele müüa ja ühtlasi tagatakse see, et venemaal investeeritakse vähem sisemaiselt.
et mis siis järeldus on? häda läänele, kui venemaal tekib turvaline majanduskeskkond. ning puhas õnn läänele, kui pukis istub putin ja kehtib taoline repressioonide ja kleptokraatlik õhkkond. long live putin!

kärbeste kättemaks

läksin jooksma. kui keerasin vabriku tänavasse, siis lendas mulle kärbes silma. see on üsna rõve, eksole, kui kärbes jooksmise ajal silma lendab. et no püüad teda välja saada ise samal ajal edasi joostes. nii ma püüdsingi teha. aga hästi ei õnnestunud.
olukorra lahendas see, et natukese aja pärast lendas teise silma teine kärbes.

asotsiaalide esteetika

tallinn. kalamaja. vabriku tänav. hommikul kell 8. kaks asotsiaali. mazda mx5. see on selline auto.
assakad seisavad selle auto ees ja imetlevad.
üks ütleb teisele: on ikka iludus.
teine: jah, ja kujuta ette, kui sellega sõidab selline tüdruk ja tuleb niimoodi autost välja.
üks: jahhh.
teine: jahhh.

roki

meie kohal elab üks 84-aastane vene penskar, kellel on koer roki. selline hall tuumasõja üleelanud välimusega koer.
kuna roki perenaisel pole muhvigi teha, siis käib ta ühtelugu koeraga väljas jalutamas. ja ükskord siis rääkis. et ei tea, mis koeral viga on. näe, tuli välja jalutama aga koer üldse ei pissi. ja et tegelikult pool tundi tagasi käis ka jalutamas ja ka siis koer üldse ei pissinud. et järsku on tal mingi haigus?

roosevelti kiri hitlerile

14. aprillil 1939 kirjutas roosevelt hitlerile ja mussolinile kirja. kirjutas, et sõda on kole ja palus, et nad ei ründaks ega okupeeriks järgmiseid riike:
soome, eesti, läti, leedu, rootsi, norra, taani, holland, belgia, suurbritannia, prantsusmaa, portugal, hispaania, shveits, lichtenstein, luksemburg, poola, ungari, rumeenua, jugoslaavia, venemaa, bulgaaria, kreeka, türgi, iraak, araabiad, süüria, palestiina, egiptus ja iraan.
lubadus pidi hõlmama ajaperspektiivi kümnest kuni kahekümneviie aastani.

rootsi ajaloo varjukülg

ärme nüüd raoul wallenbergist ennast liialt mõjutada laskem.
aastal 1939, kui oli juba selge, et läheb holokaustiks, oli rootsi riigi poliitika midagi hoopis teist. berliini ja viini saatkonnad nägid hirmsat vaeva, et juutide migratsioonitaotlusi tagasi lükata. välisministeerium lootis, et kui suuremale hulgale juutidele anda eitav vastus, siis info levib ja rootsit enam taolist palvetega ei tülitata.
ning kui tuli avalikuks plaan 10 juudi arsti riiki lubada, siis toimusid meeleavaldused ja kõik taolised mõtted maeti avalikkuse rahustamiseks maha.

ametnikeviha

ekspressi kõrgintellektuaalset esseekülge lugedes tuleb korrata seda vana järeldust, et mõnedel erasektoris töötavatel inimestel tekib mõnikord ikka ametnikeviha. nii nagu mõnedel on juudiviha või homoviha või neegriviha. ametnikeviha on tegelikult oma olemuselt rohkem sellise humanitaarviha moodi - vat mõnikord mõnel reaalteadust õppinud inimesel tekib kujutelm, et need humanitaarid ei tea muhvigi ja et tõeline maailmetunnetus käib ikka reaalteadustes. sealt edasi tekib neil humanitaarvihkajatel eugeeniline kihk hakata lastele rohkem reaalteadusi õpetama ja kõiki noori insenerideks õpetama.
no eks kõik need vihad tulenevad ettekujutusest, et mina olen parem kui sina.
see selleks. tagasi ametnikeviha juurde. et mõni erasektoris töötav inimene kandub niimoodi ära. on nii, et see sõna "ametnik" ju ongi pandud täis negatiivset tähendust. kui näiteks artikli pealkirjas on sõna ametnik, siis on ette teada, et räägitakse halba. kui aga on pealkirjas "päästja" või "tuletõrjuja", siis on artikkel positiivses toonis.
lahendused? igasugust viha aitab aitab leevendada kommunikatsioon, teadmistevahetus, kogemustevahetus. näiteks võiks reegliks olla, et 7 aastat reklaamiagentuuri loovjuhi koha peal töötanud inimene suunatakse järgmiseks 7 aastaks piirivalvesse 600-eurose palga peale.

god save the queen

ekslikult arvatakse, et maailma hädades on süüdi juudid või ameeriklased. juudid ei puutu üldse asjasse. ameeriklased üritavad vaid kokku lappida seda jama, mis korraldatud on.
inglise kuninganna on nunnu. seda küll.
aga kui vaadata maailmas ringi, siis enamus jamasid on inglise koloniaalpoliitika tagajärjed. sudaan. afganistan. egiptus. birma. iraan. iraak. iisrael/palestiina. hiina. jne.
jamade korraldamisel teisel kohal on kolonialistlik prantsusmaa vietnami, süüria ja kambodžaga.

süürias kärssab või ei kärssa

vat meil ju ei ole korrespondente süürias. kõik info, mis meile süüriast tuleb, on kellegi poolt vahendatud, käinud läbi mitme filtri ja kindlasti kallutatud. siinkohal on asjakohane küsida, et huvitav, mis on süüria ametliku valitsuse ametlik seisukoht? millal me seda viimati kuulsime?
on selge, et kavandatava invasiooni puhul tuleb enne see idee maksumaksjatele maha müüa. seega vandenõuteoreetikute arvates tilgub ka edaspidi meile uudiseid koledatest repressioonidest süürias. ning niikaua keeratakse uudislugudega vinti peale, kuni ka rinnalaps saab aru, et nüüd tuleb veriste kätega diktaator maha võtta.
aga on muidugi ka võimalik, et kõik süüria uudised on täiesti neutraalsed ja et maksumaksjaid ei valmistata mitte millekski ette.

20 aastat hiljem

pühapäevahommik kalamajas

pühapäeva hommikul on kalamaja inimtühi. ainult üks loll teeb hommikujooksu.
aga kalevi tänaval oli üks lilleliste pükstega naisterahvas. küsis minult, et "vabandage, ma ei tahaks teie rütmi häirida aga ega teile üks kajakapoeg vastu ei tulnud?"

hengo tsuhno

kui 1917. aastal jõudis tsaariarmee mobiliseerimise järg võrumaa poisi hengo tsuhnoni, siis tema isa läks arsti juurde ja andis 50 rubla altkäemaksu, et poeg vabastataks. aga poissi ei vabastatud. kui isa arsti juurde õiendama läks, siis selgus, et arst oli tsuhno asemel vabastanud kogemata kellegi tsupsmanni.
50 rubla andis arst isale tagasi.

kapten tomback

teatavasti oli monoklikandmine omane kõrgematele saksa sõjaväelastele. pärnus oli 1920-datel üks kapten tomback, kes kah tahtis monoklit kanda ja üldse üks peen härra olla. teised rügemendi ohvitserid muidugi pilkasid ja tögasid teda. siis otsustas kapten tomback asjad paika panna ja küsis kirjalikult staabiülem reegilt luba monoklit kanda.
staabiülem reek vastas kirjalikult: "luban. kuid mitte päeval, vaid öösel ja mitte silmaaugus, vaid perseaugus".

tšekisti abc

anatoli rõbakov kirjutab, kuidas käib nkvd ülekuulamine. on olemas kaks meetodit:
1. deduktiivne meetod. virutada parempoolsele trostkistlik-zinovjevlikus vandenõus osalejale kohe süüdistus näkku: stalini atendaadi kavandamine! mehike hakkab selle peale ähkima ja ohkima. seejärel tuleb minna üksikdetailide peale, et millal ja kellega ja kus taolisi asju plaaniti jne.
2. induktiivne meetod. kui on teada, et vastas istub kõva pähkel, siis on karta, et süüdistust kuuldes paneb ta end lukku ja kosta mitte piuksugi. siis peaks alustama detailidest. millal ja kus sündisite? kes olid vanemad? kuidas haridustee kulges? mis inimestega te koos töötate? mis jutte nad räägivad? selliste küsimustega saab inimeselt hulga infot, mida saab hiljem ära kasutada ja selle info pealt täiendavaid süüdistusi esitada. ah et teete tehase seinalehte? aga miks te seal stalini nime ei maini? ilmselt soovite, et stalinit poleks olemas? järsku kavandate tema mõrva? ei no muidugi nendest asjadest ei räägita kõva häälega aga nendest ometi mõeldakse ju? ah et te ei mõtle sellistest asjadest? aga miks te siis stalinit seinalehte ei pannud?

genrihh grigorjevitš jagoda

kõik teavad genrihh grigorjevitš jagodad (1891-1938), eksole. tema oli belomorkanali põhiline projektijuht, tal oli keskne roll gulagi rajamisel, ta oli kirovi tapmisele järgnenud repressioonide peamine elluviija (mis viis kamenevi ja zinovjevi hukkamiseni 1936. aastal).
1938. aastal ta hukati nõukogudevastases parempoolses trotskistlikus blokis osalemise eest.
ajalugu aga vaikib maha selle, et tegemist oli iluuisutajaga. nkvd ametnikud käisid ühtelugu vaatamas, kuidas ta uisutas petrovka maja nr 38 uisuplatsil. temaga kaasas oli nkvd ülekuulaja sadist nimega tšertok, kes aitas tal meeleldi tema ees käpukil olles paelu kinni siduda.

vilnius. kevad. 1934.

kevadel 1934 taandus politsei vilniuse tänavatelt, sest mässajad avasid tuletõrjehüdrandid ning pritsisid veega politseid. enne seda oli rüüstatud poode ning neid rüüstajaid püüdiski politsei taltsutada.
mässu algfaasis oli tegelikult sütitavaks faktoriks see, et kui rahvusradikaalselt meelestatud üliõpilased juudi kvartalisse oma demonstratsiooniga tulid, siis üks juudi lihunik lõi tänavakiviga ühel üliõpilasel pea lõhki nii et ta suri.
ah et miks rahvusradikaalsed üliõpilased juudikvartalisse demonstratsiooni tegema läksid?
aga sellepärast, et neil oli nõudmine, et anatoomikumi toodaks lahkamiseks juudi laipu proportsionaalselt seal õppivate juudi tudengite arvuga.

londoni eestlaste jaanipaev

oli londoni eestlaste jaanipaev. kaks meest said kempsus kokku.
yks: kuule, ma olen sind nainud. sa oled see soiduopetaja!
teine: ei ole, vist
yks: oled oled. sa oled soiduopetaja!
teine: ei. ei.
yks: a mis tood sa siin teed siis?
teine: mis teen, mis teen. ehitan!
yks: hahaha, ehitad! tapselt nagu soomes, jah?
teine: jajah, hahaha, tapselt nagu soomes just!

anne londonist

metro on üks ajaleht, eksole. seal on rubriik, kus inimesed tänavad teisi heategude eest. keegi kaotas telefoni ja keegi leidis selle. keegi varastati paljaks ja keegi andis talle siis taksoraha. kellelgi jäi poes ostu tasumisest napilt puudu ja keegi aitas välja.
no ja eilses metros kirjutas anne londonist:
"ma väga tänan naist ja ühte ülikonnas meest, kes aitasid mind hädast välja, kui tuvi mulle trafalgari väljakul pähe sittus."

erich maria

erich marial oli geograafia arc de triomphes paika pandud.
kui ravic kogu aeg calvadost joi, siis vahest joi ta ka midagi muud.
ykskord joi ta jalle. selle morozoviga. ja vestlus oli jargmine:
morozov irvitas. "armetu illusioonideta romantik - sessinatses maailmas yyrikeseks ajaks ravici nimega margitud."
"vagagi yyrikeseks. mis nimesse puutub, siis on see juba mu kolmas elu. on see poola naps?"
"ei. eesti. riiast. parim. kalla endale... ja istugem siis rahulikult ja vaadelgem seda maailma ilusaimat tanavat ja kiitkem seda mahedat ohtut ja sylitagem meeleheitele kylmevereliselt otse vastu sihverplaati."

draamateater

nägin unes, et mina ja mu klassiõde läksime draamateatrisse. oli mingi lastetükk, kus olid jänesed. meil olid lapsed kaasas. aga meil ei olnud pileteid. draamateatris oli lift. sõitsime kõige ülemisele korrusele. pidime käpukil liftist välja tulema ja saime siis etendust vaadata lae alt mingist kaarekujulisest aknast.

ajakirjandusega suhtlemisest

kui sulle helistab ajakirjanik ja palub kommentaare mingitele süüdistustele, siis suure tõenäosusega on ajakirjanik juba omaks võtnud esmase allika seisukohad ja on häälestatud sinu vastu ja sul ei ole lootustki.
vana mees juba, aga näe, varsaaru. ikka pole seda ära õppinud. et tulevikus targem olla, peaks korra üle kirjutama need asjad. mida siis üldse teha?
a. võib ju küsida ajakirjanikult, et kas ta on ikka neutraalselt positsioonil? kui ta väidab, et on, siis küsida, et kuidas ta seda tõestab?
b. võiks küsida ajakirjanikult, et kui ma pärast artiklit näha küsin, et kuidas siis kindel olla, et ta selle küsimise kätte saab ja artikli ikka saadab? et kuidas tagada seda, et ajakirjanik pärast ei kirjuta, et "oi, ei kujuta ette, miks see nii oli, aga näe, ma sain selle palve kätte alles nüüd, kui leht on trükis"
c. tuleb küsida seda, et kuidas ajakirjanik garanteerib, et ta minu tsitaate õieti kasutab. õiges kontekstis, õige rõhuasetusega jne.
d. tuleb küsida seda, et kas ajakirjanikul on lisaks mulle eksponeeritud probleemiasetusele ka mingit muud materjali, mida ta kavatseb lehte panna ja mida ta mulle näidanud ei ole.

lüllemäe lasteaed

lüllemäe on teatavasti see koht, kus kiriku seina sees on kivi, millel erekteerunud mees ajab naist taga.
aga kui minna lüllemäe lasteaeda, siis seal ei kosta laste rõõmsaid kilkeid. kuigi lapsed on lasteaias.
mis toimub?
toimub see, et lapsed istuvad tõsiste nägudega paarikaupa maas ja mängivad malet. loputasid ka mind.

kunda ood

kunda ei ole mitte niisama väikelinn. võibolla väheke hall. võibolla tuhm. võibolla väheke allakäinud. aga midagi seal siiski on.
1. no alustaks lammasmäest ja kunda kultuurist. kuni pulli küla leidudeni loeti seda eesti vanima asustusega paigaks. aga nime sai see kultuur siiski kunda järgi.
2. siis viikingiajast alates toimis selline asi nagu sõbrakaubandus. muuhulgas oli siis ka kunda rand selline koht, kuhu soomlased kaubitsema tulid. praegu on seal liivarand aga sutsu külm on seal vesi.
3. kundas on kaks mõisa. linnas on üks uuem mõis ja linnast väljas teine vanem mõis. linnamõisas on täiesti jalutatav park. selles mõttes jalutatav, et pargis nagu õietipolegi jalgradasid aga muru on selline jalutamiseks kvaliteetne.
4. kunda kirik on minu teada eestis ainuke kirik, millel on küll kellatorn aga kell ei asu tornis vaid on tornist väljapoole riputatud.
5. muidugi suurem elu läks käima tsemendivabrikuga. tsemendivabriku varemed ja pudelahi on linnaservas senini alles.
6. tsemendivabrikuga seoses muutus kunda rahvusvaheliseks kohaks. nt johan pitka kirjutab, kuidas ta noore laevapoisina 19. saj lõpul kunda sadamasse läks tööd otsima. kunda sadam oli tallinna ja piiteri vahel võtmetähtsusega sadam.
7. lontova. seoses rahvusvahelise eluga ehitati hotell, mis sai nimeks london. rahvapäraselt sai see piirkond lontova nime. on üks nunnumaid paiku üldse eestimaal. tuleb minna uuest kundast üle kärestikulise kunda jõe ja seal siis on selline väike tee, mille ühes küljes on paekiviklindi serv. klindipoolsed majad on kergelt mäenõlva mööda üles ehitatud. sealhulgas siis londoni hotell, eestiaegne piirvalvekordon, vana etkvl pood jne.
8. karulauk. lontovas klindi serval või nõlval kasvab karulauk ja lõhnab kevaditi. viikingid olevat seda sinna istutanud, et neil vitamiinipuudust ei tekiks.
9. lontova kõrghetked. II ilmasõja järel olevat selles tänavas ringi patseerinud "50 last ja 50 lehma". tasub märkida, et lontovas on elanud mitmete eesti kultuuri suurkujude (nagu nt t. laanem ja a. siplane) esivanemad. lontovas tasub seista ja ette kujutada, kuidas need lapsed ja lehmad seal kõik ringi tuterdasid.
10. kui lontovast edasi minna, siis saab mina letipea neemele. see on muidugi kurb koht, sest 1976. aastal lasi seal purjus vene piirivalvur kuus kohalikku maha. siis lasi ka oma teenistuskaaslase maha ja siis iseenda. ja tema ülemus lasi ka end maha. muide, nõukaajal oli see piiritsoon ja kohalikel niisama ringi tuterdada ei lastud. mere äärde kohalikke ei lastud. piiririba oli selline rehitsetud riba ja üks teatav vanavanaisa käis tihti üle selle riba ja kui vene piirivalvurid ta kätte said, siis seletas, et tema on õigelpool riba ja et tegelikult ei tohi seda riba ületades sisemaa poole minna.
11. letipeal asub ehalkivi. mõõdetavatest rändrahnudest eesti suurim. nimi tuleneb sellest, et on nii suur, et varjutab loojuva päikese. ehal saab seal ka kindlasti käia.
12. kunda linnas sees asub kronkskallas kust avaneb vaade toolse linnusele ja letipeale. ühe kohaliku lapse jutu järgi olevat ta nime saanud sellest, et kohalikud avastasid sealt pronksi ja selle fakti varjamiseks nimetasid selle paiga kronkskaldaks.
13. kundas asub endine hüdroelektrijaam. linnamõisa pargist tuleb läbi minna ja siis kohina järgi leiab. kohiseb mis hirmus! kala pidi ka kõvasti olema kunda jões. nõuka ajal pandi inimesi kunda jõel röövpüügi eest vangi.
14. kukerpallimägi. praegu on selle koha nimi kukerpallimägi. asub lontova ja uue kunda vahepeal. aga kui sinna minna, siis kindlasti tuleks pigem meenutada seda, et nõukaajal oli see koht prügila.
15. kundas on mitmeid mõnusaid paekivimaju. nad on kõik omal ajal mingeid ühiskondlikke funktsioone täitnud (kool, klubi jne). nende majade juures tuleb juurelda selle üle, et kas enam hallimaks minna saab? ei, vist ei saa.