vilnius. kevad. 1934.

kevadel 1934 taandus politsei vilniuse tänavatelt, sest mässajad avasid tuletõrjehüdrandid ning pritsisid veega politseid. enne seda oli rüüstatud poode ning neid rüüstajaid püüdiski politsei taltsutada.
mässu algfaasis oli tegelikult sütitavaks faktoriks see, et kui rahvusradikaalselt meelestatud üliõpilased juudi kvartalisse oma demonstratsiooniga tulid, siis üks juudi lihunik lõi tänavakiviga ühel üliõpilasel pea lõhki nii et ta suri.
ah et miks rahvusradikaalsed üliõpilased juudikvartalisse demonstratsiooni tegema läksid?
aga sellepärast, et neil oli nõudmine, et anatoomikumi toodaks lahkamiseks juudi laipu proportsionaalselt seal õppivate juudi tudengite arvuga.

londoni eestlaste jaanipaev

oli londoni eestlaste jaanipaev. kaks meest said kempsus kokku.
yks: kuule, ma olen sind nainud. sa oled see soiduopetaja!
teine: ei ole, vist
yks: oled oled. sa oled soiduopetaja!
teine: ei. ei.
yks: a mis tood sa siin teed siis?
teine: mis teen, mis teen. ehitan!
yks: hahaha, ehitad! tapselt nagu soomes, jah?
teine: jajah, hahaha, tapselt nagu soomes just!

anne londonist

metro on üks ajaleht, eksole. seal on rubriik, kus inimesed tänavad teisi heategude eest. keegi kaotas telefoni ja keegi leidis selle. keegi varastati paljaks ja keegi andis talle siis taksoraha. kellelgi jäi poes ostu tasumisest napilt puudu ja keegi aitas välja.
no ja eilses metros kirjutas anne londonist:
"ma väga tänan naist ja ühte ülikonnas meest, kes aitasid mind hädast välja, kui tuvi mulle trafalgari väljakul pähe sittus."

erich maria

erich marial oli geograafia arc de triomphes paika pandud.
kui ravic kogu aeg calvadost joi, siis vahest joi ta ka midagi muud.
ykskord joi ta jalle. selle morozoviga. ja vestlus oli jargmine:
morozov irvitas. "armetu illusioonideta romantik - sessinatses maailmas yyrikeseks ajaks ravici nimega margitud."
"vagagi yyrikeseks. mis nimesse puutub, siis on see juba mu kolmas elu. on see poola naps?"
"ei. eesti. riiast. parim. kalla endale... ja istugem siis rahulikult ja vaadelgem seda maailma ilusaimat tanavat ja kiitkem seda mahedat ohtut ja sylitagem meeleheitele kylmevereliselt otse vastu sihverplaati."

draamateater

nägin unes, et mina ja mu klassiõde läksime draamateatrisse. oli mingi lastetükk, kus olid jänesed. meil olid lapsed kaasas. aga meil ei olnud pileteid. draamateatris oli lift. sõitsime kõige ülemisele korrusele. pidime käpukil liftist välja tulema ja saime siis etendust vaadata lae alt mingist kaarekujulisest aknast.

ajakirjandusega suhtlemisest

kui sulle helistab ajakirjanik ja palub kommentaare mingitele süüdistustele, siis suure tõenäosusega on ajakirjanik juba omaks võtnud esmase allika seisukohad ja on häälestatud sinu vastu ja sul ei ole lootustki.
vana mees juba, aga näe, varsaaru. ikka pole seda ära õppinud. et tulevikus targem olla, peaks korra üle kirjutama need asjad. mida siis üldse teha?
a. võib ju küsida ajakirjanikult, et kas ta on ikka neutraalselt positsioonil? kui ta väidab, et on, siis küsida, et kuidas ta seda tõestab?
b. võiks küsida ajakirjanikult, et kui ma pärast artiklit näha küsin, et kuidas siis kindel olla, et ta selle küsimise kätte saab ja artikli ikka saadab? et kuidas tagada seda, et ajakirjanik pärast ei kirjuta, et "oi, ei kujuta ette, miks see nii oli, aga näe, ma sain selle palve kätte alles nüüd, kui leht on trükis"
c. tuleb küsida seda, et kuidas ajakirjanik garanteerib, et ta minu tsitaate õieti kasutab. õiges kontekstis, õige rõhuasetusega jne.
d. tuleb küsida seda, et kas ajakirjanikul on lisaks mulle eksponeeritud probleemiasetusele ka mingit muud materjali, mida ta kavatseb lehte panna ja mida ta mulle näidanud ei ole.

lüllemäe lasteaed

lüllemäe on teatavasti see koht, kus kiriku seina sees on kivi, millel erekteerunud mees ajab naist taga.
aga kui minna lüllemäe lasteaeda, siis seal ei kosta laste rõõmsaid kilkeid. kuigi lapsed on lasteaias.
mis toimub?
toimub see, et lapsed istuvad tõsiste nägudega paarikaupa maas ja mängivad malet. loputasid ka mind.

kunda ood

kunda ei ole mitte niisama väikelinn. võibolla väheke hall. võibolla tuhm. võibolla väheke allakäinud. aga midagi seal siiski on.
1. no alustaks lammasmäest ja kunda kultuurist. kuni pulli küla leidudeni loeti seda eesti vanima asustusega paigaks. aga nime sai see kultuur siiski kunda järgi.
2. siis viikingiajast alates toimis selline asi nagu sõbrakaubandus. muuhulgas oli siis ka kunda rand selline koht, kuhu soomlased kaubitsema tulid. praegu on seal liivarand aga sutsu külm on seal vesi.
3. kundas on kaks mõisa. linnas on üks uuem mõis ja linnast väljas teine vanem mõis. linnamõisas on täiesti jalutatav park. selles mõttes jalutatav, et pargis nagu õietipolegi jalgradasid aga muru on selline jalutamiseks kvaliteetne.
4. kunda kirik on minu teada eestis ainuke kirik, millel on küll kellatorn aga kell ei asu tornis vaid on tornist väljapoole riputatud.
5. muidugi suurem elu läks käima tsemendivabrikuga. tsemendivabriku varemed ja pudelahi on linnaservas senini alles.
6. tsemendivabrikuga seoses muutus kunda rahvusvaheliseks kohaks. nt johan pitka kirjutab, kuidas ta noore laevapoisina 19. saj lõpul kunda sadamasse läks tööd otsima. kunda sadam oli tallinna ja piiteri vahel võtmetähtsusega sadam.
7. lontova. seoses rahvusvahelise eluga ehitati hotell, mis sai nimeks london. rahvapäraselt sai see piirkond lontova nime. on üks nunnumaid paiku üldse eestimaal. tuleb minna uuest kundast üle kärestikulise kunda jõe ja seal siis on selline väike tee, mille ühes küljes on paekiviklindi serv. klindipoolsed majad on kergelt mäenõlva mööda üles ehitatud. sealhulgas siis londoni hotell, eestiaegne piirvalvekordon, vana etkvl pood jne.
8. karulauk. lontovas klindi serval või nõlval kasvab karulauk ja lõhnab kevaditi. viikingid olevat seda sinna istutanud, et neil vitamiinipuudust ei tekiks.
9. lontova kõrghetked. II ilmasõja järel olevat selles tänavas ringi patseerinud "50 last ja 50 lehma". tasub märkida, et lontovas on elanud mitmete eesti kultuuri suurkujude (nagu nt t. laanem ja a. siplane) esivanemad. lontovas tasub seista ja ette kujutada, kuidas need lapsed ja lehmad seal kõik ringi tuterdasid.
10. kui lontovast edasi minna, siis saab mina letipea neemele. see on muidugi kurb koht, sest 1976. aastal lasi seal purjus vene piirivalvur kuus kohalikku maha. siis lasi ka oma teenistuskaaslase maha ja siis iseenda. ja tema ülemus lasi ka end maha. muide, nõukaajal oli see piiritsoon ja kohalikel niisama ringi tuterdada ei lastud. mere äärde kohalikke ei lastud. piiririba oli selline rehitsetud riba ja üks teatav vanavanaisa käis tihti üle selle riba ja kui vene piirivalvurid ta kätte said, siis seletas, et tema on õigelpool riba ja et tegelikult ei tohi seda riba ületades sisemaa poole minna.
11. letipeal asub ehalkivi. mõõdetavatest rändrahnudest eesti suurim. nimi tuleneb sellest, et on nii suur, et varjutab loojuva päikese. ehal saab seal ka kindlasti käia.
12. kunda linnas sees asub kronkskallas kust avaneb vaade toolse linnusele ja letipeale. ühe kohaliku lapse jutu järgi olevat ta nime saanud sellest, et kohalikud avastasid sealt pronksi ja selle fakti varjamiseks nimetasid selle paiga kronkskaldaks.
13. kundas asub endine hüdroelektrijaam. linnamõisa pargist tuleb läbi minna ja siis kohina järgi leiab. kohiseb mis hirmus! kala pidi ka kõvasti olema kunda jões. nõuka ajal pandi inimesi kunda jõel röövpüügi eest vangi.
14. kukerpallimägi. praegu on selle koha nimi kukerpallimägi. asub lontova ja uue kunda vahepeal. aga kui sinna minna, siis kindlasti tuleks pigem meenutada seda, et nõukaajal oli see koht prügila.
15. kundas on mitmeid mõnusaid paekivimaju. nad on kõik omal ajal mingeid ühiskondlikke funktsioone täitnud (kool, klubi jne). nende majade juures tuleb juurelda selle üle, et kas enam hallimaks minna saab? ei, vist ei saa.

aja jälg kivis

käime nüüd selle protsessi otsast peale üle:
1. helgi erilaid tegi vikerraadios saadet "aja jälg kivis"
2. üks kirjastus avaldas selle saate raamatuna
3. nüüd kuku raadios loetakse seda raamatut ette

schopenhaueri perekond

schopenhaueril oli oma nägemus asjast. tema arvates oli optimaalne peremudel tetragaamne. kaks meest ja kaks naist. aga mitte üheaegselt. vaid nii, et kaks meest hakkavad koos elama ja võtavad kahe peale ühe naise. ja kui naine vananeb nii umbes paarikümne aasta jooksul, siis võtavad uue naise ja saadavad vana minema. nii ongi ühiskonnas tasakaal. kaks meest ja kaks naist on abieluõnne nautida saanud.

poliitiline debatt

teenused tuleb inimestele kättesaadavaks teha
meie probleem suur allhangete osakaal
ei, hoopis probleem on meie vähene tootlikkus
sotsiaaltoetusi tuleb maksta vaid tõelistele abivajajatele
haldusreform tuleb ära teha
haridus tuleb lõpuks ometi teha kõigile kättesaadavaks

need on need 30 sõna, mis tuleb poliitikule selgeks õpetada enne otseeetrisse saatmist.

kingitus picassole

pärast sakslaste taandumist pariisist tuli hemingway pariisi ja läks picassole külla. picassol käisid kogu aeg inimesed külas ja tõid ikka kingitusi ka. raske sõja aeg oli ja ikka oli kombeks kunstnikule lihakäntsakas tuua või mune või veel midagi.
picassot aga ei olnud kodus. majahoidja ütles hemingwayle, et näe picassot pole kodus. hemingway küsis, et kas võib härrale väikse teate jätta? majahoidja ütles, et ikka võib ja et võibolla tahab härra ka picassole väikese kingituse jätta? hemingway vabandas, et ta selle peale ise ei tulnud ja et muidugi jätab ta kingituse. tõi autost kastitäie käsigranaate ja kirjutas peale "picassole hemingwaylt".

edu valem

lasnamäel on lasteaed, mille nimi on "edu valem".
päriselt ka. vt http://valem.edu24.ee/

nikita viinis

nikita ei olnud ka mingi pehmo.
ta kohtus viinis 1961 aasta juunis jf kennedyga. muuhulgas ütles ta järgmist:
"kuule john, parem on kui tuumasõda algab nüüd. sest hiljem on juba välja mõeldud palju kohutavamaid relvasid ja parem on, kui me selle sõja nüüd ära peame"

brežnevi mäejutlus

kuna paljud ehk enam ei mäleta, siis siinkohal toon ära leonid iljitš brežnevi poolt kõige sagedamini pajatatud loo.
väidetavalt siis juba 1939. aastal toimus ljonja ja ta isa vahel selline jutuajamine:
isa: ljonja, mis on maailma kõige kõrgem mägi?
poeg: everest.
isa: ljonja, aga mis on maailma kõige kõrgem torn?
poeg: eiffeli torn.
isa: vat selle everesti mäe tippu tuleks püstitada see torn ja sinna torni otsa üles puua hitler, et kogu maailm näeks seda litapoega.

leonid ei olnud pehmo

brežnev ütles ükskord: "teil on jäänud mulje, et ma olen nõrguke. tegelikult on nii, et kui vaja, siis ma võin ka lajatada nii, et ise hiljem kolm päeva siruli olen."

kompromissitu inimene

ma olen selline inimene, et ma ütlen välja, mis ma arvan.
jah, ma tean, et paljudele see ei meeldi, et ma ilustamata tõtt räägin.
aga pliuhkam paraku on kohe selline mees, et ta räägib asjadest nii nagu need on. pliuhkam ei räägi ei nii ega naa vaid räägib asjadest täpselt nii nagu need on!
jah, ma tean, et ma ei pruugi seetõttu populaarne olla. aga see ei lähe mulle korda.
paljude arvates on pliuhkam seetõttu tujurikkuja. aga ma arvan, et me ei saa selles roosas udus ja helesinises unistuses enam edasi elada. aeg on kohaneda reaalsusega.
jah, paljude jaoks on reaalsusega kohanemine valus. pole midagi parata. aeg on tõele silma vaadata.
mõni ütleb, et praegu veel ei ole ehk aeg. aga pliuhkam ütleb, et just praegu on see õige aeg tõele silma vaadata ja asjade tegelikust olemusest rääkida.
sest pliuhkam räägib asjadest nii nagu need on.

ilmar

mida arvata sellest, kui kell 6.45 hommikul helistab keegi ilmar, ütleb et ta elab paldiskis mingil tänaval mingis majas ja et keegi on tema ukse taha postkasti pannud ja et ta ei saa korterist välja. et kas keegi saaks midagi ette võtta, et teda välja aidata?

jossif ja mihhail

tegelikult on nii, et stalinil on meistri ja margarita sündimises väga suur ja otsene roll.
lugu oli nii, et igasugu vene kirjanikud ja kaunishinged ei talunud sovjeedi ühiskonda ja tahtsid lahkuda. ka bulgakov oli kirjutanud palve, et tal lubataks välismaale ära minna. kui majakovski end tappis, siis sai stalin aru, et see ei ole hea propaganda kui suured kirjamehed end tapavad. päev pärast majakovski matuseid helistas stalin isiklikult bulgakovile ja küsis, et kas kirjanik tõesti tahab lahkuda. bulgakov vastas, et ei, et tegelikult ikka vene kirjanik ei saa ilma venemaata elada. mille peale stalin lubas bulgakovile töökoha leida ja lubas, et saab peatselt bulgakoviga kokku. bulgakov hakkas siis seda kokkusaamist ootama. ja ootas. ja ootas. ja ootamine ajas teda hulluks. ja selle ootuse ajal, pärast stalini telefonikõnet tuli tema teostesse kirjaniku ja valitseja omavaheliste suhete motiiv. aga ta ei saanudki kunagi staliniga kokku.

futurist ja formalist

kui šostakovitš ja majakovski tutvusid, siis majakovski ulatas käe asemel kaks sõrme šostakovitšile. šostakovitš omakorda ulatas ühe sõrme.

melomaan stalin

molotov meenutab, et ükskord oli nii, et andrei zdanov saatis neid klaveril ja stalin, molotov ja voroshilov laulsid heleda häälega kooris vanu vene kirikulaule.
aga teine kord juhtus nii, et stalini lemmiktenor ivan kozlovski esines poliitbüroo liikmetele. kui lähikondlased hakkasid talt nõudma üht lõbusat rahvalaulu, ütles stalin: "ärge käige seltsimees kozlovskile peale. las ta laulab oma soovi järgi. tema soov on laulda lenski aariat ooperist jevgeni onegin".

adolf ja eva

• küsimus: kes oli see ametnik, kes 29.04.1945 pani paari hitleri ja eva brauni?
  vastus: see oli berliini pankowi linnaosa jäätmeveokorraldaja asetäitja walter wagner.

paksud kintsud

mu tütrel siis ei läinud mitut aastatki rääkimaõpimisest. juba väljendab ta seisukohta, et tal on liiga paksud kintsud.

maailma muutmisest

maailma muutmise kohta on erinevaid teooriaid.
räägitakse vahest, et igaüks meist suudab muuta maailma. tuleb endasse uskuda ja härjal sarvist haarata! liblika tiivalöök paneb mäed liikuma!
ja see on tõsi.
näide: see tuneesia tüüp, kes ennast põlema pani ja kellest araabia kevad algas
räägitakse, et võti peitub koostöös. et kui kriitiline mass inimesi on mingi asja taga, siis sunnivad nad poliitikuid oma käitumist muutma ja liigutavad samuti mägesid.
ja see on tõsi.
näide: ansip ja acta
räägitakse, et inimene on mõtetu bakter, kellest mitte miski ei sõltu. vat sõnajalad lendasid ju ka oma kopteriga ja osutasid, et maailm on ülevalt vaadates nii ilus ja inimesed tunduvad nii tühistena.
ja see on tõsi.
näide: mina

mõõkade ja briljantidega

günter fraschka kirjutas raamatu 27 sakslasest, kes said hitlerilt rüütliristi mõõkade ja briljantidega. huvitaval kombel teab autor sõnasõnalt kõigi nende meeste jutuajamisi hitleriga. kõik 27 saksa sõjameest alustasid hitleriga juttu sellest, et sõda tuleb ära lõpetada ja juutide tapmine ei ole ilus.

kindral clark

II ms ajal oli liitlastel kindral mark clark. tal oli palgatud avalike suhete peale kokku 50 inimest. kindral clarki tohtis pildistada ainult vasakult poolt. tal oli kolm-üks reegel. ajalehe esilehel pidi tema nime kolm korda mainitama ning igal järgmisel lehel üks kord. noh, peeter tali ja hannes võrno, tehke järele!

välislähetus

tegelikult oli hitleril plaan poolasse minna 26.08.1939 kell 00.30. ja käsud olid välja jagatud selle kohta. kui hitler  invasiooniaega muutis, siis üks 24-meheline üksus, mida juhtis leitnant herzner, ei saanud instruktsiooni kätte. niisiis nemad tungisid poola 26. augustil juba. lasid ühe poolaka maha seal, lõikasid telefonikaablid läbi ja kell 9.35 jõudis nendeni info, et tuldagu tagasi, et sõda veel ei alga.
mehed tulid tagasi. avalikkusele selgitati, et piir oli halvasti märgitud ja sakslased eksisid õppuse käigus ära. mehed ise aga läksid kohe personaliosakonda ja nõudsid välislähetuse eest tasu 55 riigimarka ja 86 penni.

teherani konverents

stalin: sakslaste probleem lahendatakse pärast sõda 50 000 tähtsama ohvitseri ja inseneri mahalaskmisega
churchill: meie parlament ja rahvas ei luba iialgi massilisi hukkamisi
roosevelt: panen ette kompromissina, et laseme maha 49 000 sakslast

talvesõjast

küsimus: mida hüüdsid vene sõdurid talvesõja ajal, kui nad end soomlastele vangi andsid?
vastus: ärge laske, ärge laske, ma olen nõukogude kapitalist!!!