kuidas 13-aastase kodutu lapse beasse üle kohut mõisteti. ajalehest gazette des tribunaux.
eesistuja - magada tuleb oma kodus
beasse - on mul siis oma kodu?
eesistuja - te hulgute kogu aeg ringi
beasse - ma töötan, et ennast toita
eesistuja - mis on teie amet?
beasse - minu amet? hakatuseks, mul on neid vähemalt kolmkümmendkuus. aga kellegi teise heaks ma ei tööta. olen juba mõnda aega teinud seda, mis ette satub. päeviti pean ühtesid, öösiti teisi ameteid. näiteks päeval jagan möödujatele väikesi trükiseid, jooksen saabuvate troskade juurde ja tassin reisijate pakke, viskan neuilly avenüül hundiratast. öösel toimub etendusi, ma siis avan seal väravaid, müün pileteid. mul on käed-jalad tööd täis.
eesistuja - teile oleks parem, kui hakkaksite mõnes heas majas õpipoisiks.
beasse - või veel. hea maja ja õppimine... keda see kotiks. pealegi peremees sõimab kogu aeg ja siis pole enam mingit vabadust.
eesistuja - kas teie isa teid korrale ei kutsu?
beasse - pole mul enam isa.
eesistuja - aga ema?
beasse - teda ka pole. pole mul sõpru ega sugulasi. olen vaja sõltumatu.
kuuldes otsust, et ta saadetakse kaheks aastaks parandusmajja, krimpsutas beasse korraks koledasti oma nägu ja jätkas siis oma naljadega - kaks aastat, see pole ometigi rohkem kui kakskümmend neli kuud. noh, hakkame aga astuma.
No comments:
Post a Comment