Friday, November 27, 2015

ülim hüve

inimesel on ajus selline ülima hüve nišš, mis täitub mingi jumaldamisobjektiga paratamatult sinu enda tahtest sõltumata. sa saad aru sellest ülimast hüvest siis, kui sul tulevad seda nähes värinad peale. suu läheb vaheldumisi kuivaks ja märjaks, süda hakkab kiiresti lööma, peopesad muutuvad niiskeks. on tunne, et kohe-kohe, veel natuke ja igavene õndsus on käeulatuses.
burgundia õukonnas peeti rüütlite poolt ülimaks hüveks jumaldatud daami poolt antud märki, et rüütlit on tähele pandud.
kui ma laps olin, siis oli ülim hüve jenkki ja tutti-frutti. kui nätsu ei saanud, siis andis nätsupaber ka piisavalt nautlevat emotsiooni.
kui ma keskkooli lõpetasin, siis saabus eestisse selline itaalia röögatus nagu fiat uno. aga keskmine palk oli siis paarsada krooni. ma olin nõus aastate kaupa tööd tegema, et endale lõpuks see auto osta. senikaua aga imetlesin eemalt neid viite fiat puntot, mis siis pärnus ringi sõitsid. kui nad parkisid kusagil, siis kõndisin nendest hästi aeglaselt põlvede värinal mööda. ja tõe huvides olgu märgitud, et ma tõepoolest ostsin endale 1999. aastal fiat punto ja sõitsin sellega kuus aastat.
no ja praegu. enda viimase aja käitumist analüüsides tuvastan, et praegu on ülimaks hüveks üks park, üks puiestee, üks kvaliteetne linnakeskkond, kus ma saan jalutada. täitsa vanainimene.

No comments:

Post a Comment