vanavene hällilaulud

loen praegu boriss uspenski moskva-tartu koolkonna raamatust, et vanaaegsel venemaal olid sellised hällilaulud (andres ehini tõlkes):
äiu-ää äiu-ää
kehasse sul hing ei jää
tee et ruttu maha kärvad...
peielaud siis rõõmsalt lärmab
läbi küla lauluga
kirst läeb kondiauruga
tore on sind maha matta
mullaga sind kinni katta
peiedelt siis iga roju
kõmbib jälle oma koju

no päriselt. või siis selline:
äiu äiu äiulasta
vaja hing sust välja lasta
kui sa hingest lahti saad
tuleb kirstuga su taat
viimast korda rind sul tõmbleb
surisärki memm sul õmbleb
emmel kooki küpseb pannil
sööme nii et kõht on punnil
sööme pidusöögikest
mälestame lapsukest