keskajal algatati sõdu euroopas juba ainuüksi seepärast, et võidelda surnud monarhide valduste pärast või siis takistada liiga suurte ja võimsate riikide teket. reformatsiooni järel hakati sõdima religiooni pärast. ning paralleelselt hakati sõdima kaubateede ja kolooniate pärast.
1738. aastal pidas briti valitsus aru, et hispaania oli aastatel 1713-1731 ca 180 nende laeva rüüstanud. et midagi pidi ette võtma. alamkoja ette tuli ka kapten robert jenkins, kellel oli kaasas üks pudel. ta jutustas, et 1731. olid hispaanlased ta laeva rüüstanud, teda masti külge sidunud ning temalt kõrva ära lõiganud. ta näitas kinnituseks kõigile seda pudelit, kus ta oli 7 aastat hoidnud oma äralõigatud kõrva. talt küsiti, et mis ta pärast masti küljest vabanemist ette võttis. jenkins vastas, et "pühendus kogu hingest jumala ja kodumaa teenimisele". tema kõne äratas patriootlikke tundeid ja alamkoda otsustas sedamaid, et hispaaniale tuleb sõda kuulutada. ajaloos sai selle sõja nimeks "jenkinsi kõrva sõda".
No comments:
Post a Comment