haapsalu, kuurortlinn

heili reinart on kirjutanud muljetavaldava monograafia eesti kuurortide ajaloost kuni aastani 1940. eriti tahaks välja tuua mõned lood haapsalust.

1.

üldse ei saada üle ega ümber sellest, kuidas tšaikovski haapsalus puhkamas käis. tegelikult oli ta seal koos oma kahe vennaga. aga raha oli neil nii vähe, et nad ostsid ühtelugu kolme peale söögiks kaks praadi. 

2.

ja kui tshaikovski vennad haapsalusse tulid, siis ostsid aurikule kolmanda klassi pileti. mis tähendas, et nad pidid terve tee istuma laevatekil. merel aga ulus tuul ja sadas lakkamata vihma.

3. 

kui nikolai II veel tsaar ei olnud, käis ta ka poisikesena haapsalus. oli aga koerust täis olnud. loopis eesti tööinimeste luuad ja labidad tiiki ning käis salaja esikus külaliste kuubedel nööpe eest ära lõikamas.

4. 

usk muda ravivasse toimesse oli nii suur, et usuti ka merevee joomise kasulikkusesse. see pandi limonaadipudelisse, etiketiks haapsalu panoraam koos purjepaadiga ning pandi müüki. inimesed olid nende limomaadipudelitega mööda promenaadi edasi-tagasi jalutanud ja kõrrest merevett imenud.

5. 

kui 1929. aastal valiti miss estonia, siis haapsalu supelasutuste valitsus pani miss estoniale ja tema kahele näitsikule välja autasuks üks kuu tasuta suvitamist ning 75 mudavanni. 

6. 

1931. aastal kirjutas alma oma mehele eedile haapsalust sellise kirja:

armas eedi, pean juba sulle kohe alguses ütlema, et olen sulle olnud truu. siin haapsalus on vist võimata üldse truudust murda, sest siinsed nooredmehed on jääkülmad, samuti kui need ilmadki. ma ei tea üleüldse, mis inimesed need on, käivad tänavail kui pupujukud ega julge silmagi vaadata. ära sa nüüd arva, et mina siin tahaksin flirtida või midagi sellesarnast, kuid niisugune voorus, eriti noortemeeste juures ajab küll naeru peale. ma usun, et haapsalu nooredmehed on kõik vist eranditult noorte meeste kristliku ühingu liikmed. eile käisin paralepas pummeldamas. olid kaasas mõned tuttavad tallinnast. sa neid ei tunne, aga nad on väga kenad inimesed. tulin koju kell 7 hommikul. täna pea valutas mis hirmus ja ei saanud seepärast minna ka lõuna muusikale. mõtle kui naljakas, siin on üks kino ka, kus näidatakse aadama ja eeva aegseid filme. kui sa saad, siis saada mulle natukene raha, mu kleidid on kõik likööri täis ja vajavad puhastamist. ma arvan, et sul ei maksa esialgu siia veel tulla, sest ilmad on kole külmad ja su väike naisukene külmetab väga. suudleb sinu alma. muuseas, saada mu tennisereket siia. ega ma ei mõtlegi hakata mängima aga võib jalutada niisama reket kaenlas. siin käivad nooblimad inimesed kõik nii.

analüütilisi leide koidula eluloost

1. kuidas kreutzwald tegelikult üldse ei viitsinud koidulaga kirjavahetust pidada

koidula ja kreutzwaldi kirjavahetus on loomulikult ainulaadne materjal, mis annab eelkõige aimu vaimusuuruste mõttemaailmast. aga ka ühiskonnaelust, tolleaegsest klatšist ja liivimaa kubermangu postiteenuse toimisest. tegelikult aga jääb mulje, et kreutzwald eriti ei viitsinud seda kirjavahetust pidada. koidula kirjutas tihti ilma vastust ootamata kreutzwaldile üha uusi ja uusi kirju. koidula sädistas kõigest alates oma papa tervisest, iseenda tervisest, oma meheleminekuplaanidest, oma kodusest elust, tartu seltsielust jne. kreutzwald vastas tavaliselt nii, et enamus tema kirjast on lihtsalt mingid viisakusavaldused. ja siis mainis mokaotsast, et tal võrus see postiteenus hilines ja et tal on palju tööd ja siis natuke arvas ka midagi kirjakeele kohta või kirjanduselu kohta. ning kui koidula mehele läks, siis pakkis kreutzwald kõik koidulalt saadud kirjad kokku ja saatis koidulale tagasi. no umbes sellise sõnumiga, et loeme selle asja lõppenuks ja ära mulle rohkem kirjuta.

2. kuidas mongolid on kõige arukam rahvas

ükskord sai koidula kreutzwaldilt kirja ja luges seda vahaküünla valgel. pärast kirja lugemist võttis ta välja professor schotti pildi, mille too talle oli berliinist saatnud. imetles seda. ja kiitis, et kui kena see professori poolt on, et ta ommeti selle päewapildi saatis. seejärel kukkus koidula oma venna harryga vaidlema, et milline on maailma kõige arukam rahvakild. jõudsid oma vaidlusega sinnamaani, et "mongoli tõug siiski kõigist teistest ette käib". ja siis korraga lõi tuba valgeks, sest vahaküünal oli süüdanud kõik paberid, mis kirjutuslaual olid. sealhulgas kreutzwaldi kirja. koidula siis kirjutas haledalt kreutzwaldile, et too talle sellesama kirja uuesti kirjutaks. mis siis et ta seda juba kaks korda lugenud oli. seda kirja on hädasti vaja, sest koidula "ei wõi ilma temata elada"

3. rahvusliku kirjaneitsi meheleminek

kui sa oled rahvuslik kirjaneitsi nr 1 siis ei ole meheleminek mingi eraasi. see on rahvuslik projekt. ja selle mehelemineku läbikukkumine on rahvuslik häbi. ning loomulikult arutas avalik arvamus, et kellele siis koidula läheb. skeenel olid radikaalsed mehed hurt ja jakobson. jakobson ei olevat ise kuigivõrg koidulast lugu pidanud. hurdast ei tea. koidula räägib oma kirjadest hurdast väga tihti ja väga lugupidavalt. nii et hurdal oleks lootust olnud. aga selles võtmes koidula hurdast ei räägi. küll aga viitab koidula mitu korda mingile soome luuletajale. ning variandiks nr 2 on läti arst nimega michelson. ja tegelikult on koidula enda kaalutluseks majanduslik kindlustunne. nii et ta teebki siis lõpuks selle majanduslikult turvalisema valiku ning laseb lati alla. 

4. tervisliku allakäigu põhjustest

kooselu läti sõjaväearstiga võis olla tore aga midagi hakkas tema tervisega sündima. ta tegelikult juba kreutzwaldile neiupõlves kirjutades osutas oma vaimsele tervisele, et kui seda parasjagu juhtub olema. igatahes saatis dr michelson koidula 1885. aastal kuressaarde oma sõbra dr wiedemanni juurde. dr wiedemann tutvus koidula haiguslooga ja arvas, et haigus tuleneb suuremalt jaolt liigsest kehakaalust.

franklin, morse ja gutenberg

näiteks benjamin franklin oli eluaeg postiametnik. ja eks ta käis siis mööda postkontoreid. ning ühel hetkel hakkas talle tunduma, et tegemist ei ole mingite suvaliste kolooniate suvaliste postkontoritega, vaid see võrgustik kannab teatud identiteeti ja et need endised kolooniad (mille selgroooks on postivõrgustik) on moodustanud mingi uue nähtuse. äkki isegi uue riigi. äkki paneks sellele riigile nimeks ameetika ühendriigid?

samuel morse aga üritas raha teenida maalikunstnikuna. tihtipeale käis ta tellimiste peale maalimas rikaste meeste naisi. kui ta parasjagu 1825. aastal kusagil teises linnas ühte rikast prouat maalis, siis suri tema abikaasa. ning ta kuulis sellest alles tagantjärele, kui ta kuu aega hiljem koju jõudis. siis võttiski kätte ja leiutas morse. et järgmisel korral info temani kiiremini jõuaks.

gutenberg oli hoopis kiviraiuja. trükiplaadid leiutas aga hollandlane laurens janszoon koster. lihtsalt koster läks tülli ühe oma õpilasega ja see õpilane põgenes trükitähtedega saksamaale, kus ta leidis varjupaiga gutenbergi majas. gutenberg, kes oli esimesed nelikümmend aastat oma elust kivisid raiunud, vaatas, et nitshevoo värk see trükiasjandus ja hakkas trükkima.

inglise keele ajaloost

bill bryson on kirjutanud tähelepanuväärse raamatu inglise keele ajaloost. muuhulgas tsiteerib ta klassikalisi inglise tekste. 

näiteks on thomas hardy oma raamatus mayor of castebridge kirjutanud muuhulgas järgmist: "the unattractive exterior of farfreas erection"

ja dickensi raamatus bleak house on nii: "sur leicester leans back in his chair, and breathlessly ejaculates"