Monday, August 23, 2021

analüütilisi leide koidula eluloost

1. kuidas kreutzwald tegelikult üldse ei viitsinud koidulaga kirjavahetust pidada

koidula ja kreutzwaldi kirjavahetus on loomulikult ainulaadne materjal, mis annab eelkõige aimu vaimusuuruste mõttemaailmast. aga ka ühiskonnaelust, tolleaegsest klatšist ja liivimaa kubermangu postiteenuse toimisest. tegelikult aga jääb mulje, et kreutzwald eriti ei viitsinud seda kirjavahetust pidada. koidula kirjutas tihti ilma vastust ootamata kreutzwaldile üha uusi ja uusi kirju. koidula sädistas kõigest alates oma papa tervisest, iseenda tervisest, oma meheleminekuplaanidest, oma kodusest elust, tartu seltsielust jne. kreutzwald vastas tavaliselt nii, et enamus tema kirjast on lihtsalt mingid viisakusavaldused. ja siis mainis mokaotsast, et tal võrus see postiteenus hilines ja et tal on palju tööd ja siis natuke arvas ka midagi kirjakeele kohta või kirjanduselu kohta. ning kui koidula mehele läks, siis pakkis kreutzwald kõik koidulalt saadud kirjad kokku ja saatis koidulale tagasi. no umbes sellise sõnumiga, et loeme selle asja lõppenuks ja ära mulle rohkem kirjuta.

2. kuidas mongolid on kõige arukam rahvas

ükskord sai koidula kreutzwaldilt kirja ja luges seda vahaküünla valgel. pärast kirja lugemist võttis ta välja professor schotti pildi, mille too talle oli berliinist saatnud. imetles seda. ja kiitis, et kui kena see professori poolt on, et ta ommeti selle päewapildi saatis. seejärel kukkus koidula oma venna harryga vaidlema, et milline on maailma kõige arukam rahvakild. jõudsid oma vaidlusega sinnamaani, et "mongoli tõug siiski kõigist teistest ette käib". ja siis korraga lõi tuba valgeks, sest vahaküünal oli süüdanud kõik paberid, mis kirjutuslaual olid. sealhulgas kreutzwaldi kirja. koidula siis kirjutas haledalt kreutzwaldile, et too talle sellesama kirja uuesti kirjutaks. mis siis et ta seda juba kaks korda lugenud oli. seda kirja on hädasti vaja, sest koidula "ei wõi ilma temata elada"

3. rahvusliku kirjaneitsi meheleminek

kui sa oled rahvuslik kirjaneitsi nr 1 siis ei ole meheleminek mingi eraasi. see on rahvuslik projekt. ja selle mehelemineku läbikukkumine on rahvuslik häbi. ning loomulikult arutas avalik arvamus, et kellele siis koidula läheb. skeenel olid radikaalsed mehed hurt ja jakobson. jakobson ei olevat ise kuigivõrg koidulast lugu pidanud. hurdast ei tea. koidula räägib oma kirjadest hurdast väga tihti ja väga lugupidavalt. nii et hurdal oleks lootust olnud. aga selles võtmes koidula hurdast ei räägi. küll aga viitab koidula mitu korda mingile soome luuletajale. ning variandiks nr 2 on läti arst nimega michelson. ja tegelikult on koidula enda kaalutluseks majanduslik kindlustunne. nii et ta teebki siis lõpuks selle majanduslikult turvalisema valiku ning laseb lati alla. 

4. tervisliku allakäigu põhjustest

kooselu läti sõjaväearstiga võis olla tore aga midagi hakkas tema tervisega sündima. ta tegelikult juba kreutzwaldile neiupõlves kirjutades osutas oma vaimsele tervisele, et kui seda parasjagu juhtub olema. igatahes saatis dr michelson koidula 1885. aastal kuressaarde oma sõbra dr wiedemanni juurde. dr wiedemann tutvus koidula haiguslooga ja arvas, et haigus tuleneb suuremalt jaolt liigsest kehakaalust.

No comments:

Post a Comment