Wednesday, September 1, 2021

uriel de costa vaimsest rännakust

uriel de costa (1585-1640) oli pärit porto juudi kogukonnast. kuna oli käimas kõva jesuiitlik kampaania, siis terve hulk juute lasid end üles kasvatada katoliiklasena. nii ka uriel. ja uriel pidi hakkama koguni katoliku vaimulikuks. 

ühel hetkel ta siiski andis järgi oma vere kutsele ja püüdis ladinakeelse piibli abil rekonstrueerida juutidele ettenähtud eluviisi. ta oli vahepeal ka juudi rahvusest tüdruku naiseks võtnud. portugalis polnud neil asu ja nad kolisid 1614 amsterdami ja sealt edasi hamburgi. 

hamburgis oli olemas juudi kogukond aga uriel de costale hakkas tunduma, et paljud juudiusu käsud on ebavajalikud. sest pärinevad talmudist aga mitte piiblist. ta kirjutas traktaadi "propostas contra tradition" ehk et teesid traditsiooni vastu. selle peale heideti ta hamburgi juudikogukonnast välja. 

kui de costa naine 1622 hamburgis suri, siis kolis de costa amsterdami. seal aga juba teati ette, et tegemist on ühe usulise ässitajaga. de costa üritas selgitada oma positsioone ja kirjutas traktaadi kus väitis, et kuna piiblis ei ole kusagil kirjas mitte midagi hinge surematusest, siis järelikult on hing surelik. lisaks juutidele ajas selline jutt närvi ka amsterdami kalvinistlikud linnaisad. nad lasid de costa raamatud põletada ja pagendasid ta utrechti. utrecht oli järelikult midagi sellist nagu hollandi siber. 

1629 võeti ta utrechti juudikogukonda vastu, kuid visati 1633 sealt välja korduvate toidueeskirjade rikkumiste tõttu. ta elas sõna otseses mõttes utrechti linnamüüri taga ja vaesus.

1639 oli de costa nii meeleheitlik, et palus talle andestada ja ta kogukonda uuesti vastu võtta. rabidest koosnev kohus otsustas vastata jaatavalt aga enne pidi talle antama 39 piitsahoopi ning kõik sünagoogi liikmed pidid temast sünagoogi ees üle astuma. 

de costa tegi selle protseduuri läbi aga ilmselt ei tulnud selle talumisega siiski toime. ta lasi end 1640. aasta aprillis püstolist maha. enne seda aga kirjutas ta valmis raamatu "exemplar humanae vitae" ehk "inimelu näide", milles ta seletas veelkord üle, miks tal kõigis nendes punktides õigus oli ja teised eksituses olid.


No comments:

Post a Comment