ferdinand kull on kirjutanud täiesti vaimustava raamatu 20 saj alguse eesti kunstnike elust pariisis.
- näiteks juhtus ükskord, et hindrey tuli pariisi. üks päev tuli credit lyonnais rahakandja tema hotelli ja ladus talle kätte suurema summa. hindrey ei imestanud millegi üle ja jõi selle raha kolme päevaga kõik maha. olevat kunstnikele kõige ehtsamat benedektiini välja käristanud. ning siis tuli traagiline teada, et pank on raha väljaandmisel adressaadiga eksinud. hindrey kirjutas selle peale kirjaliku lubaduse, et tagastab kogu raha pangale jupikaupa
- paul burmani erialaks oli loomade maalimine. ning kõige enam armastas ta hobuseid maalida. ta armastas hobuseid niivõrd, et tema naer olevat hobuse hirnumist meelde tuletanud.
- pariisis elas juba ammu legendaarne eesti literaat andres dido. ta oli juba vana mees. kunstnikud üritasid talt aegajalt raha laenata. tema silmanägemine oli nii kehv, et ta kandis ühtede prillide peal teist paari prille. ning sellest hoolimata tänaval kõndides kõndis ta aegajalt vastu puud või posti
- andres dido maania oli vanakraamiturgudelt katkiste nugade kokkuostmine. iga kord kui mõni kunstnik tema juurde raha laenama läks, siis pidi ta arvestama, et peab dido nugade kollektsiooni vaatama ja kiitma
- teatavasti elas sel ajal pariisis ka ado grenzstein. selleks ajaks oli grenzsteinist saanud pühendunud juudivihkaja. kui talle kõrvalkorterisse kolis elama noormees, keda grenzstein kahtlustas juut olevat, siis puuris grenzstein korteri seina sisse augu ja piilus noormehe tegemisi
- 1909 külastas pariisi rudolf tobias. kuna roman nymanil oli sel ajal korralikum ateljee, siis otsustati õhtusöök rohke veiniga korraldada tema juures. seal oli ka klaver. kui saabus südaöö ja kõik olid juba purjus, siis hakati paluma, et tobias klaveril beethoveni claire de lunet mängiks. tobias aga nõudis, et ta peab seda saama õues teha. seepeale tiriti klaver tänavale. kunstnikud aga ronisid ümberkaudsete puude otsa, et kuule lähemal olla
- kui nälg väga suur oli, siis suurte pühade ajal sai notre-dame kirikus tasuta hommikuse missa ajal tasuta saia süüa. selleks pidi aga kell 5 juba kohale minema, et sisse mahtuda. kirikuteener suskas pika varda otsas kõigile nina alla annetuskarbi ja siis tuli teeselda sinna raha panemist. pärast sai aga igaüks ühe saia
- nõo kiriku apostlite kujud on teatavasti jaan koorti tehtud. ja ta tegi need pariisis. koort tagus peitliga neid apostleid hommikust õhtuni. tal oli sigaretijunn suunurgas ja ta laulis toksimise ajal:
kas on linnukesel muret
kus ta saab, mis ta sööb
kas ta kurat nälga sureb
saatan loodab looja peale
hüppab siin, hüppab seal
hüppab kõrtsi katusel
- kuna kunstnikud külmetasid ja tihti oli riideid vaja kuivatada, siis käisid nad riideid louvres kuivatamas. seal oli keskkütte tarbeks põrandale asetatud rauast trellid. samal aja pidi aga muuseumivahtidele jätma mulje, et nad mitte ei soojenda end seal, vaid vaatavad kunsti
- oskar karin oli olnud väga peenete ja lihvitud maneeridega. ükskord juhtus rudolf tassa kogemata sülitama karini läikivale lakk-kingale. tassa ise ei pannud seda tähele, karin aga pani. kuna karin aga oli kombekas mees ega tahtnud, et tassa piinlikkust tundes, siis ta ei pühkinud süljelärakat kinga pealt ära. samal ajal aga pidi seda lärakat ka tassa eest varjama. paari tunni pärast läksid nad lahku ja siis pühkis karin läraka kinga pealt ära
- rudolf tassal oli korter ja ta üritas toitlustada seal teisi. aga ta suutis vaid keeta suppi. mõned juurikad ta leidis aga liha asemel keetis ta supis konte ning kui supp oli valmis, siis korjas kondid supi seest ära ja pani seinale rippuma
No comments:
Post a Comment