see oli siis 1997. aasta suvel, kui ma torsteniga tutvusin. see juhtus berliinis cantianstrassel asuvas pesumajas. ta pesi seal parasjagu oma pesu. ja kuna pesumajas müüdi ka õlut, siis võtsime ühed õlled. torsten ise elas kohe sealsamas kõrvalmajas.
torsten oli siis sotsiaaltöö tudeng. mitte just väga perspektiivikas tudeng. mina jäin tema juurde elama kaheks nädalaks. kuna tal oli ainult üks korterivõti, siis asus võti mati all.
märkimisväärne oli, et torsten ei söönud kodus mitte kordagi. ei hommikusööki, ei õhtusööki, ei lõunat. külmkapp oli konstantselt tühi ja köögis toidunõusid õieti ei olnudki.
tal olid ka mõned muud kinnisideed. nimelt kavatses ta hakata seksuaalterapeudiks. mitte siis nagu seksuoloogiks, vaid hakata töömeetodit nimega seksuaalteraapia kasutama sotsiaaltöö kliendigruppide peal (puuetega inimesed, vaimuhaiged, pikaajalised töötud, kinnipidamiskohast vabanejad jne).
täna käisin cantianstrassel. ilm oli kole, lörts tuiskas hirmsasti. pesumaja oli alles. aga torstenit enam selles kohas ei elanud.
No comments:
Post a Comment