kuulsin, et üks inimene hakkab uurima riigikogu kuvandit. siin on muidugi erinevaid võimalusi. mulle kargab pähe kohe uurida riigikogulaste seas räägitavaid anekdoote. no umbes nagu see vene etnograafiatudeng šurik läks kaukaasiasse tooste koguma.
esimese hooga meenub neli anekdooti, mida kuulsin riigikogus aastatel 2000-2005.
esimene oli sellest, et millal on mees paks ja millal mitte. teate küll, siis on paks, kui ta iseenda nokut ei näe (rääkija t.l.).
teine oli sellest, et kuidas master sporta jerevanis valgusfoori punase tule alt läbi sõitis, et ta on master sporta. aga kui roheline tuli ette tuli, siis jäi seisma, sest kartis, et järsku tuleb teiselt poolt teine master sporta punasega üle ristmiku (rääkija j.k.)
kolmas oli sellest, kuidas noor agronoom ülikoolist tuli ja seemendama hakkas. lehma sai selili küll aga pulli ei suutnud lehma peale saada (rääkija v.t.)
neljas oli sellest, et näete meil eestis kõik asjad tõusevad, palgad jne. aga kui lähemalt vaadata, siis tõuseb ainult rikastel. vaestel ei tõuse mitte midagi (rääkija a.r.)
No comments:
Post a Comment