balilla

kui 1746 oli austria pärilussõda ja austerlased, nagu ikka, okupeerisid põhja-itaaliat, siis vedasid austria sõdurid parasjagu ühel päeval mööda genova tänavat ühte suurtükki. suurtükk aga jäi mudasse kinni. austerlased hakkasid siis kohalikke elanikke nüpeldama, et need appi tuleksid. seda asja vaatas pealt üks pisike poiss nimega giovanni battista perasso. legendi järgi küsis ta teiste linnaelanike käest, et "che'l inse?" (et kas mina alustan?), võttis maast kivi ja viskas selle austerlaste pihta. siis hakkasid teised inimesed ka austerlasi kividega loopima.
mussolini kasutas selle legendi muidugi ära. seda giovanni battista perassot kutsuti balillaks, poisikeseks. kui mussolini alustas oma fasistliku nägemuse ja itaalia tõelise suuruse ellukutsumist, siis hakkas ta itaalia noori patriootideks kasvatama ja lõi 8-aastastele poiste organisatsiooni nimega balilla. selle balilla liikmeks astudes pidid poisid vanduma järgmist vannet:
"mina usun igavest roomat, oma kodumaa ema, ja itaaliat, selle vanimat tütart, kes on sündinud tema neitsilikus rüpes jumala armu läbi, kannatanud barbarite rüüsteretki, risti löödud ja maha maetud, astunud alla haua põhja ja üheksateistkümnendal sajandil surnuist üles äratatud, tõusnud 1918. ja 1922. aastal üles taevasse tema hiilgusse ja istub oma ema, rooma paremal käel ning saab kohut mõistma elavate ja surnute üle. mina usun mussolini vaimusuurusesse, meie püha osa fašismi, süütult kannatanute osadusse, itaallaste patust pöördumisse ja impeeriumi ülestõusmisse."