kirjandusmuuseum palub inimestel koroonakarantiini ajal päevikut pidada.
- no ma põhimõtteliselt ootasin maailmalõppu küll aga pigem ootasin mingit keskkonnakatastroofi, meretaseme tõusu, vulkaanipurset või midagi taolist.
- mul oli ettekujutus, et maailmalõpu ajal on jalgratas üks vajalik asi. ehk et ellu jääb see, kellel on ratas ja kes saab vajadusel sõita sinna, kus on puhast vett või toitu. ratas seisab esialgu täiesti kasutult.
- naine läks lastega maale. istun üksi linnas. spordisaalid on kinni, raamatukogud on kinni. käin iga päev kaks korda jooksmas ja kõik raamatud on läbi loetud. suure hädaga hakkasin lugema petrone "minu" sarja raamatuid.
-tegelen kirjatööga. üritan ukraina-eesti avaliku arvamuse võrdlust suhtumises relvajõududesse kirjutada. ning kanalisatsioonikaevu luukide diskursuseanalüüsi. ning veteranide defineerimise teoreetilist mudelit.
- facebookis tuli kiirmüüki mingilt kinnisvarabüroolt korter 37000 euro eest. no vat kui teaks, et see on mingi tavaline majanduskriis, siis oskaks rihtida ennast õigel ajal ostma. aga siin ju ei tea ega kujuta ette mitte midagi. ja mul on selline tunne, et majandus ei saa enam samal viisil taastuda. ehk et ei saa möelda, et pärast kriisi turg taastub ja võib selle korteri x summa eest välja üürida.
- venemaaga on huvitav. seal venitatakse karantiini kehtestamisega. rahvaüritused ikka toimuvad.
- mõtlen mitut puhku, et vat kui tore, et uut autot pole liisinud ja et tartu korteri remonti ehitajalt 17000 euro eest ei tellinud. ning siis seejärel mõtlen kohe tallinkile, kes ostis äsja linnahalli ning sõõrukale, kes ostis patarei vangla.
- mul olid piletid aprilli lõpus torinosse. lufthansa ei paku raha tagasi, vaid piletite ümbervahetamist. autorent lubas raha tagasi maksta. see oleks paras üllatus.
No comments:
Post a Comment