victor hugo kogu olemust haarama muidugi ei hakka

aga panen kirja mõned aspektid tema vanemast east kui ta elas guernesey saarel

esimene

ükskord juhtus nii, et victor hugo seaduslik naine valmistas õhtusöögi aga lauda tuli 13 inimest. selle peale kutsuti neljateistkümnendaks üks voorimees, kelle nimi oli moore. voorimees moore ei olnud ilmselt nii rammuse toiduga harjunud ja oksendas vaibale.

teine 

seletamaks võibolla seda voorimehe okset. victor hugo oli ka vanas eas mees nagu möirapull. ta jõi söömise kõrvale hästi magusaks tehtud veini. segas hunniku mune, köögivilju ning kastet sealihaga üheks pläustiks. kõrvale sagistas homaare koost kestadega. ta väitis, et homaaride kestad aitavad seedimisele kaasa. ta näksis söekamakaid ja toppis suhu terveid apelsine. 

kolmas

victor hugo ees langesid naised nagu loogu. ja mehed ka. näiteks luuletaja adolphe pelleport (1842-1881) lõhkus ükskord victor hugol külas olles vaasi ära ja langes sellest sellisesse depressiooni, et suri ära. tõsi on muidugi ka see, et adolphe pelleporti vaimne tervis polnud kiita. ta kippus vahest mõtlema, et ta ise ongi victor hugo.