statementide ühiskond

üks mitteverbaalse sõnumi tüüp, mida paljud meist igapäevaselt välja annavad, on statement. sõnum võib olla riietuses või ka käitumisaktis või mitme taolise asja kombinatsioon.
näiteks on see, et ma teen jooksutiiru, siis see on statement. tähendusnüansid tulevad juurde, kui ma teen seda kindlal ajal (nt vana-aasta õhtul).
ükskord 1994. aasta kevadel tuli mul 12 km jooksutiiru viimasel kilomeetril nr2 häda peale ja selle ma sinna alajõe valda remniku lähedale ka tegin. tean ühte inimest, kellel tuli see häda hiljuti jooksutiirul tallinna kesklinnas peale ja selle ta sinna kesklinna siis tegi. see on muidugi kohe eriliselt tähendusest laetud statement, mida võib vaadelda koosmõjus jooksuga aga ka täiesti eraldiseisvalt.
vahest olen ma mõelnud, et kui ma kuulaks talvel joostes manowari, siis see oleks tõsine statementi kombinatsioon (külm+jooks+manowar). sellel küll ei oleks adressaati (eriti keegi ei saa teada, et ma manowari kuulan) aga endal tekib kahtlemata hea tunne. mul küll telefonis ei ole manowari aga kui mul kunagi hingejõudu on, siis ma teen selle ära.
riietusesemete osas võiks meenutada, et jaak mae pani võistlustel pähe oma kuulsa punase mütsi. kui keegi näiteks soetab endale valged teksad ja patseerib nendega mööda kalamaja tänavaid, siis see on kahtlemata statement. kui kellelgi on laia triibuga ülikond ja lisaks ka jalutuskepp ning nii minnakse kurfürstendamile jalutama, siis see on päris tugev statement.
mõni mees aga paneb särgi püksi, tõmbab püksid cameltoe asendisse ja paneb jalga sandaalid ning valged sokid - see on tugev klassikaline kombinatsioon, mis ei aegu iial.
vist on ka nii, et statemente teeb alati vähemus. kui enamus teeks, siis kaoks tähendus ja sõnum ei pääseks mõjule.
ma ei teagi, kas statemente tehakse enamasti teadlikult või ebateadlikult. nt see mees, kes püksid cameltoesse tõmbab, teeb seda ebateadlikult. aga kui jaak mae punase mütsi pähe pani, siis see oli teadlik.

uue aasta esimene unenägu

olin koos raivo välistega ukrainas. kiievis. korraldasime ühes trollipeatuses avaliku ürituse. jagasime poliitilisi materjale inimestele. olid mingid voldikud sõnavabadusest, enesemääramisõigusest, poliitilistest vabadustest jne. mingi visiitkaart oli ka, mida ma jagasin. ja me teadsime millegipärast, et kohe tuleb miilits meid arreteerima. kui üritus läbi oli, siis läksime üle tee ja jäime ootama. ma juba mõtlesin ette, et küsin oma ülekuulajalt, et noh, kas oled siit poolt Dneprit või sealtpoolt Dneprit. et kui oled siitpoolt, siis kas sul imelik ei ole siukest tööd teha. eks miilits tuligi ja viis meid ära. aga ülekuulamise kohta ma enam ei mäleta.

gandhi juutide aitamisest

gandhilt küsiti 1938. aastal, et aga mis saab juutidest. kuidas neid aidata ilma vägivalda appi võtmata? gandhi vastas, et saksamaa juudid peaksid sooritama kollektiivse enesetapu, mis "tõstaks maailma ja saksamaa rahva hitleri vägivalla vastu.
pärast sõda gandhi õigustas ennast: juudid oleks niikuinii tapetud ja nad oleksid võinud surra nii, et nende surmal oleks tähendus.

olulised küsimused burgundia õukonnas

- bon sire, mida te eelistaksite: et teie kallima kohta räägitakse head ja teie teate ta halb olevat või et tema kohta räägitakse halba ja teie teate ta hea olevat?
- kas daam käitub truudusetult, kui esimene armuke on ta hooletusse jätnud ja ta võtab teise, kes on siiram?
- kas rüütel, kes on kaotanud igasuguse lootuse oma daami näha, sest armukade abikaasa hoiab teda luku taga, tohib lõpuks pöörduda uue armastuse poole?
- kui rüütel jätab oma daami mõne kõrgestisündinud naise pärast ja selle poolt tagasi lükatuna palub uuesti vana kallima soosingut, kas lubab siis kallima au talle andestada?

majandusprognoos 2014

juhtiva ettevõtja jaan õmbluse artiklist lugesin ma, et erinevalt lõppevast aastast, hakatakse järgmisel aastal vaeva nägema euro teenimiseks ja vältima euro kulutamist. samuti tuleb ette väljakutseid konkurentsivõimelisemaks saamiseks. järgmisel aastal on õnnelikud need, kes palga kätte saavad ja kellele kliente jagub. inimesed nõuavad järgmisel aastal palka aga palgatõus saab tulla vaid koondamiste või efektiivsuse kasvu arvelt. tuleval aastal saab olema neid, kes oma majandusliku pingeseisu lahendamiseks välismaale tööle lähevad. kui mõni ettevõte teeb järgmisel aastal mitu konkurentsivõimeliseks muutumise hüpet korraga, siis tema jaoks võib tulla sõbralik aasta. mõne jaoks on aga kasulikum just hoida konservatiivsemat joont.
see ennustus aga ei lähe täppi vaid siis, kui kogu siinne majandussektori muutub täiesti konkurentsi- ja reageerimisvõimetuks.

kuidas tournai piiskop püüdis varjata philippe hea eest kantsler nicolas rolini surma

philippe hea oli nimelt 1462. aastal haigevoodis ja teda taheti säästa halbadest sõnumitest. aga nagu burgundia kroonik george chastellain kirjutas "avout este en vent un peu de ceste mort" ehk et see surm oli olnud veidike tuules.
philippe hea: kas on tõsi, et kantsler on surnud?
tournai piiskop: monseigneur, ta on küll tõesti surnud, sest ta on vana ja tõbine, ega saa kaua enam elada
philippe hea: dea! ma ei küsi seda, mina küsin, kas ta on "mort de mort et trespasse" (surnud, mis surnud ja hinge heitnud)?
tournai piiskop: ha! monseigneur, ta pole surnud, kuid ühest kehapoolest halvatud, seega samahästi, mis surnud.
philippe hea: vechy merveilles! (see on udujutt) ütle mulle lõpuks selgelt, kas ta on surnud!
tournai piiskop: jah, tõesti, monseigneur, ta on tõepoolest surnud.

pühendunud ribbentrop

joachim von ribbentrop oli teadupärast suursaadik britannias enne teist ilmasõda. 1937. toimusid kuningas george kroonimispidustused. tseremoonial uut kuningat tervitades tõstis joachim käe ja kraaksatas "heil hitler!"

hitleri ülemadjutant

hitleril oli hundikoopas ülemadjutant ss-gruppenführer julius schaub. kuna ta oli esimeses ilmasõjas jalust vigaseks lastud, siis komberdas ta karkudel. tal oli natsipartei liikmepilet nr 7. sellega ta uhkustas muidugi.
kord küsiti talt, et kes on need inimesed, kes kujundavad nsdap poliitikat.
ta vastas: "need oleme mina ... ja see hitler. ja veel weber!"
christian weber oli üks kõrtsmik münchenist, kes sai tänu natsiparteile linnavolikokku.

bessie ja winston

bessie braddock (1899-1970) oli teadupärast briti tööpartei aktiivne poliitik.
ükskord noomis ta churchilli.
bessie: winston, sa oled purjus
winston: sul on õigus, bessie. sina aga oled kole. muide, mina olen homseks kaine.

foxi intervjuu

fox newsi saatejuht neil cavuto intervjueeris otseeetris usa ametiühingute peaökonomisti ron blackwelli:
ron - miks sa ei lase mul mõtet lõpuni selgitada?
neil - sa ei vasta kunagi küsimuse tuumale.
ron - praegu ju üritangi vastata.
neil - miks peaks tööhõiveprogrammidele raha kulutamisest kasu olema?
ron - need programmid tekitasid töökohti, kuid  ei suurendanud netokasvu. majanduslanguse tõttu kaotasime rohkem töökohti, kui nende programmidega loodi.
neil - oota korraks, ron. sa oled seal peaökonomist. kust sa oma diplomi said? pagarikoolist? kust sa need numbrid võtad?
ron - see on juba solvang. kuule, sa oled eesel. sa oled sitapea.

meenutusi torstenist

see oli siis 1997. aasta suvel, kui ma torsteniga tutvusin. see juhtus berliinis cantianstrassel asuvas pesumajas. ta pesi seal parasjagu oma pesu. ja kuna pesumajas müüdi ka õlut, siis võtsime ühed õlled. torsten ise elas kohe sealsamas kõrvalmajas.
torsten oli siis sotsiaaltöö tudeng. mitte just väga perspektiivikas tudeng. mina jäin tema juurde elama kaheks nädalaks. kuna tal oli ainult üks korterivõti, siis asus võti mati all.
märkimisväärne oli, et torsten ei söönud kodus mitte kordagi. ei hommikusööki, ei õhtusööki, ei lõunat. külmkapp oli konstantselt tühi ja köögis toidunõusid õieti ei olnudki.
tal olid ka mõned muud kinnisideed. nimelt kavatses ta hakata seksuaalterapeudiks. mitte siis nagu seksuoloogiks, vaid hakata töömeetodit nimega seksuaalteraapia kasutama sotsiaaltöö kliendigruppide peal (puuetega inimesed, vaimuhaiged, pikaajalised töötud, kinnipidamiskohast vabanejad jne).
täna käisin cantianstrassel. ilm oli kole, lörts tuiskas hirmsasti. pesumaja oli alles. aga torstenit enam selles kohas ei elanud.

heyerdahli läbikukkumine

tegelikult ei olnudki nii, et kõik, mida thor heyerdahl tegi, oli üliedukas ja mägesidliigutav. mingil hetkel kolis ta oma naisega markiisaartele eesmärgiga elada looduslapse elu, süüa puuvilju, juua karastavat vett kosest ja tilbendada paljalt mööda paradiisi ringi.
paraku ei pidanud nad troopilistele haigustele vastu, sääsed näksisid, troopilise tormi ajal muutus kogu maapind mudamülkaks, kõndides hakkasid jalad veritsema ja mädanema.
18 kuud pidasid vastu ja tulid siis koju tagasi.

vana hea 19. sajandi vene kirjandus

lugu sellest, kuidas aadlivõsu läheb suveks moskvast oma maamõisa. armastatu aga jääb moskvasse. nad lubavad teineteisele kirjutada aga armastatu eriti ei kirjuta. aadlivõsu muudkui saadab opmanit postkontorisse. kirja aga ei tule.
aadlivõsu joob mõisa terrassil emaga teed. aadlivõsu jalutab põldude vahel. aadlivõsu võtab vastu külalisi naabermõisast. aga mõtted on vaid armastatu juures.
põldudel tööd rabavad külatüdrukud ahvatlevad aadlivõsu aga see ei tee kuulmagi. ööbikud laksutavad aga see meenutab aadlivõsule vaid tema armastatut. opman soovitab mõnele külatüdrukule väike kingitus teha ja oma mõtteid mujale sellega viia. vahendustasuks palub opman mahorkat. aadlivõsu ei võta vedu ja vahib vesiste silmadega silmapiiri poole.
"aitab!", ütleb ta üks hetk otsustavalt "kui järgmine nädal ka kirja ei tule, siis lasen end maha!"

kohtumine suurmeistriga

täna oli see päev, kui ma kohtusin anatoli karpoviga. kohtusin temaga liftis. kusjuures mina olin uikarite väel ja tema oli ülikonnas. sõitsime koos tervelt ühe meeldejääva korrusevahe.

klassik on kõnelnud.

norbert elias: nii teesklevad valitsused meie päevil - võib-olla heas usus - üsna sageli, et suudavad riigi teravate ühiskondlike probleemidega "ratsionaalselt" ja "asjakohaselt" toime tulla, kuid tegelikkuses täidavad nad dogmaatiliste usudoktriinidega, ajast ja arust rutiinsete toimingutega või tähelepanu pööramisega lühiajalistele parteihuvidele tavaliselt vaid lünki oma suhteliselt iganenud teadmistes ühiskondlike läbipõimumiste dünaamika kohta ning valivad abinõusid enamasti hea õnne peale.

individuaalpsühholoogia

alfred adler oli teadupärast individuaalpsühholoogia rajaja. läks natuke freudiga tülli ja siis asutas omaenda analüütilise psühholoogia koolkonna.
tema keskne idee on alaväärsus. laps tunneb end täiskasvanuga võrreldes alaväärsena ja siis püüab selle probleemiga kuidagi toime tulla. tunneb end kehvasti, sest sõltub täiskasvanust, on temast väiksem, vajab abi jne. kas siis jäljendab täiskasvanut või mässab või veel midagi. et kogu point on siis alaväärsusega toimetulemises ehk alaväärsuse kompenseerimises. muuhulgas juhib alfred adler tähelepanu, et maalikunstnikud on kehva nägemisega. ja et heliloojad on kehva kuulmisega. ja et sportlased on tegelikult kehva kehaehitusega. ehk et sportlase karjäär ja medalid ei ole midagi muud kui oma alaväärsuse ülekompenseerimine. ehk et gerd kanter on tegelikult õudsalt kehv kettaheitja ja on oma alaväärsust kompenseerides seda pisut üle kompenseerinud. sama lugu andrus veerpaluga. tegelt pole ta miski suusataja. ja erika salumäe ka pole suurem asi jalgrattur. lihtsalt kompenseeris oma alaväärsust olümpial.

üksiku korteriühistuesimehe bluus

korteriühistu esimehel on väiksed rõõmud. on rõõm, kui mõni umbes toru lahti saab. on rõõm, kui kuhugi saab pirni keerata ja mõni lamp uuesti põlema hakkab. on rõõm, kui algab küttehooaeg ja saab süsteemi sisse lülitada. ja on rõõm kui küttehooaeg lõppeb ja saab küttesüsteemi välja lülitada. muidugi suureks rõõmuks saab lugeda näiteks katuseehitust või fassaadiehitust. mis omakorda koosneb väikestest rõõmudest alates projekti tegemisest, ehitusloa saamisest, ehitushanke tegemisest, laenuvõtmisest ja see rõõm tipneb siis ehitustööde lõppemise ja kasutusloa taotlemisega. eraldi rõõm on suvehooaeg, kui saab muru niita. suvel saab ka igasugu aiatöid teha, riisuda, istutada ja nii edasi. samas on ka talvel talverõõmud, näiteks lumelükkamine on puhas rõõm. esineb ka kahjurõõmu, kui näiteks mõni värdjas trahvi saab, sest pargib meie hoovis ilma loata. erilise rõõmuna tuleb ära märkida rõõmu vihmaveetorudest, kui need sügisvihmasid endast läbi lasevad ning kõrges kaares vett tänavale sülitavad.
aga et kus on siin aga.
aga on selles kohas, et see kõik on pidev võitlus korra loomise nimel ja kaose tõrjumise nimel. ja samas me teame ette, et kaos on tugevam. lõpuks võidutseb ikkagi kaos. aga meie kõigest hoolimata ikka punnitame. valetame endale, et kaotajad annavad alla aga võitjad ei katkesta kunagi.
millal me ometi taipame, et tuleb üle minna võitjate poolele? vaja on liituda võitja ehk kaosega.

lektori lendamine

eksellentsid, austatud kohalviibivad ja kohaletullalubanud riigikogu liikmed, lugupeetud sotsiaaltöötajad, kõrgeauline akadeemiline kogukond, head sõbrad.
tänan teid väga selle au eest, et te kutsusite mind siia kõnelema. eriti tänan ma teid selle usalduse eest, sest tegelikult ma ei räägi mitte midagi sellist, mida te juba ei teaks. ka minu eelkõneleja hoidus ju uudisväärtusega jutust, eksole.
nii nagu ükskord läks potsataja krokodill genale külla ja koputas uksele. ning krokodill gena küsis "kes seal on?" mille järel oli ukse taga vaikus ning vaikseks seal jäigi. sest potsataja vajus mõttesse: "tõepoolest, kes ma selline olen?" nii küsiksime ka ukse taga koputavatelt sotsiaaltöötajatelt, et kes te sellised olete?
sellele küsimusele vastuse saamiseks tuleb hakata harutama seda asja niithaaval. küsime siis küsimusi teilt, head kongressil osalejad:
kes teist on võtnud humanitaarabist klientidele mõeldud riiete seast endale või oma paljuliikmelisele suguvõsale jope? vahest on mõnel tänagi see jope seljas? no kuulge, kiilaspäine härra, mis te puhisete, teil on ju ilmselgelt sekkari pintsak seljas!
kes teist on söönud vanadekodu köögis klientidele mõeldud hapukapsast nagu ilfi ja petrovi onupojad? kulbiga, eksole! ja mitte taldrikust vaid otse pütist!
kas keegi teist usub, et hasartmängumaksunõukogust saab projektiraha vajaduspõhiselt ja mitte lobistamise abil?
kas keegi teist on kunagi mõnda projekti läbi viies vaadanud, kuidas odavamalt saaks ning püüdnud projekti tegevustest ülejäänud raha rahastajale tagastada?
kas keegi teist on jätnud oma kliendi eraellu puutuvaid valikuid ja detaile taga rääkimata? või linna peal ringlevaid kuulujutte klientidest edasi rääkimata?
käsi püsti, kes on võtnud oma kliendi pangakaardi ja pin-koodi enda kätte? sellist lugu ei ole ju juhtunud, et keegi on kliendi surma paariks kuuks maha vaikinud ning sel ajal tema toimetulekutoetust välja võtnud? aga hooldekodus elava kliendi tulusid on ju ikka ära näpistatud? mastaabiefekt toimib ka siin, mõtleme siin tolle ida-viru lastekodu peale, kus orbudelt virutati ligi pool miljonit krooni. nii võib ju rikkaks saada.
mulle tundub, et ma tean, milles seisneb see fenomen. asi on selles, et kliendil üldjuhul ei ole väga tegusaid sugulasi, kes kliendi huve kaitseks. ning peale sugulaste ei huvita absoluutselt mitte kedagi kliendi huvide kaitse. jah, sotsiaaltöötajaid peaks huvitama, aga sotsiaaltöötajal on ilmselgelt ka omad huvid.
käsi püsti, kes on võtnud kliendilt volituse tema varaga tehingute tegemiseks? vahest on siin täna inimesi, kellel on ka hetkel kehtiv volitus kliendi korteri müügiks?
kuidas on lugu kliendi teadmata tema nimel avalduse kirjutamisega, selle heakskiitmisega ning toetuse väljavõtmisega iseendale? on meie seas täna selliseid?
kuidas on lugu lapse hooldusõigusalases vaidluses poole valimisega ja tõendite võltsimisega?
esteetikast rääkides - ametniku poolt iseenda mtü-le raha eraldamine on lame, selles ei ole joont. poliitikud on selle õilsa kunsti juba ära labastanud ning sotsiaaltöötajad on siin vaid poliitikute haledad jäljendajad.
kinnisvara haldamise sektoris tegutsevad kolleegid, millised on teie suhted ehitusettevõtetega? hanked edenevad ausalt, semutehinguid esineb või ei esine? kogenud korteriühistuesimehena ma tunnistan, et selles on stiili, kui tellija esindaja tööde käigus endale uue auto soetab  ja sõidab perega soojale maale.
oodake, prouad, kas teil läheb praam? mul on veel mitu slaidi ja pildimaterjali!
nii, kuhu ma jäingi.. ahaa! mulle meenub lugu, kuidas vallamajast varastati šeif, milles oli toimetulekutoetuse raha. huvitav, kas pätid said selle info sotsiaaltöötajalt?
kuna mul on arenenud esteetikameel, siis loomulikult ma tunnustan neid lõunaeestlasi, kes vanuritele mõeldud bussiga ning vanuritele mõeldud kütusega käisid euroopas kahenädalasel suusareisil. sugugi vähem stiilne ei ole see, et need lõunaeestlased lasid hooldekodu kokal meisterdada pitsat, mida nad müüsid talispordipealinna külalistele. kui neid inimesi täna siin ei ole, siis kohtume kindlasti suusarajal!
meenutame hea sõnaga ka neid sotsiaaltöötajaid, kes julgelt poliitikasse sekkuvad ja oma klientide hääli vajalikku kohta suunavad!
ärge loopige mind pastakatega! mul on veel mitu slaidi ja kuus minutit aega ettekandeks!
mikrofon lakkas töötamast, lülitage see sisse!
ärge tõugelge minuga! mul on palitu garderoobis, ma ei taha õue külma kätte minna!

usa suursaadiku juures

rein müllerson käis koos arnold rüütliga 1991. aastal moskvas usa suursaadiku texase multimiljonär robert straussi juures. rüütel rääkis talle tõlgi vahendusel 20 minutit sellest, kuidas kgb saaremaal inimesi tappis ning neid kaevu mattis. strauss tõstis vahepeal jala lauale, kratsis säärt ja nii sai aeg täis. kui nad väljusid, siis saadiku sekretär küsis ukse peal müllersonilt, et milleks nad tegelikult tulid. müllerson vastas, et eesti on nüüd iseseisvuse taastanud ja me soovime taastada usa-ga diplomaatilised suhted ning washingtoni tunnustust meie iseseisvusele. sekretär noogutas selle peale, et seda ikka saab.

kuidas priimägi trauma sai

"käisin loengut lugemas eesti noorsootöötajatele ja püüdsin neile üht-teist nende tööks vajalikku selgeks teha pärast lugesin vastukajasid nad kirjutasid et oli väga tore ja järgmiseks korraks tahaksid nad esinema mart juurt ja peeter oja no on alles vaimne tase nendel kes tegelevad noorsoo juhendamisega"

pätsi käsud ajakirjandusele

ei tohi avaldada sõnumeid üliõpilaste meeleavaldustest tartus.
ei tohi kirjutada endiste riigivanemate märgukirjast k. pätsile.
ei tohi kirjutada küsimustest, kas põhiseadus läheb rahvahääletusele või mitte.
keeld a. sirki surmakuulutuse avaldamiseks. sirki matuste puhul helisngis soome valitsuse kohta kirjutada arvustavalt.
vastasrinna kandidaadist võib avaldada ainult üks kord tema lühielulugu pildiga.
jaan tõnissoni nime avaldamine ühenduses poliitiliste sündmustega keelatud.
keelatud avaldada teateid valimistel ilmsiks tulnud korrarikkumiste kohta.
ei tohi kirjutada katsetest riigivolikogus esitada arupärimisi valitsusele.

riigiduuma esimene seadus

kui 1906 aasta 27 aprillil tuli kokku esimene vene riigiduuma, siis mis oli esimene arutatav seaduseelnõu? see oli keiserliku tartu ülikooli pesuköögi seadus.

oinaad

teatavasti oli esimese vabariigi alguses riigikogu ikka puhtalt vasakpoolne.
näiteks siseministriks oli 1919 aastal aleksander oinas, vana marksist. muidu poleks sellest mitte midagi aga et ajal kui politsei otsis viktor kingisseppa, siis kingissepp varjas ennast siseminister oinase korteris.

lennuk ja vambola

kui tõnisson sai 1933. aastal peaministriks, siis ilmus juunikuus kaitseministeeriumi keegi hr prenzlau. firma bing & co osanik. ta ütles, et ta esindab peruu valitsust ja et eesti riik võiks peruule ära müüa sõjalaevad vambola ja lennuki. et need on ju vananenud laevad ja eestile kasutud. et eesti peaks kindlasti taolist võimalust kasutama nendest laevadest nii soodsalt vabanemiseks. ideest haarati kinni ja pärast tingimist müüdi laevad peruule 410 000 dollari eest. see otsus sündis juba 7. juulil 1933. ning laevad viidi ära juba septembris.
kui talv kätte tuli, siis saabus berliinist tallinnasse peruu suursaadik hr gildemeister. ta olevat itaalia ajalehest popolo d'italia lugenud, et eesti valitsus on peruu valitsusele müünud kaks sõjalaeva hinnaga 410 000 dollarit. peruu valitsus ise teadis, et nemad olla nende laevade eest maksnud 750 000 dollarit. müõgitehingut juhtinud staabiülem kindral tõrvand ja kaitseminister kerem anti kohtu alla aga kätte jõudis vaikiv ajastu ja nad mõisteti 05.12.1934 õigeks.

keskerakonna valimispidu

nägin und. mind kutsuti keskerakonna valimispeole. see toimus toompea lossis. eks ma läksin ikka. oli maitsev kringel. 
seal me siis sumisesime kuni ühel hetkel tuli ukseavasse kellegi tüsedam mantlis kogu. kõik keskerakondlased tõusid lugupidamises püsti. ma ka siis ajasin end pooleldi üles. kui mees ukseavast valguse kätte astus, siis selgus, et tegemist oli koit pikaroga.

jahimees ljonja

teatavasti meeldis leonid iljitši brežnevile väga jahil käia.
ta ise ütles selle kohta nii:
"ulukiliha on väga kasulik. selles on palju mikroelemente."

encyclopaedia britannica eestlastest

estid, esthid või eestlased, kes ise nimetavad end tallopoeg ja maamees, kannavad vene keeles nime tšuhnad, läti keeles iggauni ja soome keeles virolaiset.
nende lühike kasv, puuduv habe, viltused silmad, lai nägu, madal otsmik ja väike suu on nende uurali-altai ja mongoliidse päritolu selged rassitunnused. peale selle on neil kängunud kasv, pikad käed ja peened lühikesed jalad.
nad armastavad ilmselgelt luulet ja improviseerivad suurt vilumust ilmutades kõikide sündmuste puhul värsse ja poeeme ning laulavad igal pool hommikust õhtuni.

franz joseph

kord oli keiser franz joseph galiitsia mägedes jahti pidades ära eksinud. õhtul leidis üksildase kõrtsi ja koputas uksele.
- kes seal on? küsis kõrtsmik
- meie oleme!
- jumala pärast, kes need meie on?
- meie oleme jumala armust, tema kuninglik ja keiserlik majesteet, apostlik jeruusalemma kuningas, austria keiser, ungari kuningas, böömimaa, määrimaa, dalmaatsia, horvaatia, sloveenia, galiitsia ja lodomeeria...
- sellisel juhul tulge sisse, aga jumala pärast, palun pühime oma saapad puhtaks.

napoleoni leivakannikas

czartoryski muuseumis on kivikõva ja hallitanud roheline leivatükk. sellest on keegi hammustanud.
tegemist on 1812. aastal bjarezina jõge ületanud napoleoni poolt äravisatud leivatükiga. need on seal napoleoni hambajäljed.

snapshot

lihtsalt väljavõtteks ajastu vaimust ja avalikust debatist tulevastele põlvedele tänase päeva äripäeva näitel:
kui savisaarelt küsiti, et miks ta kov valimiste eel end sõõrumaa poja korterisse sisse kirjutas, sai ajakirjanik järgmise vastuse:
"Kaalukaks argumendiks korteri asukoha valikul oli see, et lähedal asub linna finantsteenistus, eesotsas Katrin Kendraga. Nii on mul parem nendega koostööd teha ja finantsteenistuse üle järelvalvet teostada"
ja kui margus linnamäelt küsiti, et miks ta ostis postimehe, siis ta vastas:
"Jah, see oli minu huvi ja huvi oli just seotud nende kuulujuttudega, mis juhtuma hakkab ja teatud mure Eesti meedia käekäigu pärast tervikuna"

leideni jaan

juba enne viljandi linnaisasid olid sakslased näinud gastroleerivat kvaliteethuumorit. nimelt tuli aastal 1534 münsterisse üks kõva laksu all olev 25-aastane hollandlane leidenist nimega jan beukels. tuntud ka leideni jaanina. ta oli muide ka linnapea sohilaps.
pärast mõningat löömist tegi ta linnaelanikele selgeks, et ta on nüüd münsteri kuningas ja ajas piiskopi minema. ja et linna nimi on uus jeruusalemm. ja et kõik inimesed tuleb uuesti ära ristida - linna 15000 elanikust 1000 lasidki end ristida.
lisaks käskis leideni jaan ära põletada linnas kõik raamatud peale piibli.
siis kehtestas ta kommunismi. kõik maine vara kuulus kõigile ühiselt. igaüks võis süüa ja juua kõike. samal ajal oli linn ümber piiratud ja niigi oli nälg majas.
siis kehtestas ta seaduse, et vallalised tüdrukud peavad esimesele kosilasele jah ütlema. ja et ühel mehel võis olla piiramatult naisi. ise võttis ta 16 naist ja kui 17. naine temale jah-sõna ei andnud, siis tal löödi pea maha.
ja kui nälg muudkui suurenes, siis kuulutas leideni jaan, et nüüd algab kristuse teine tulemine ja et kõik inimesed peavad turuplatsile ihualasti seda ootama tulema.
no ühel hetkel siis väljasaadetud piiskop siiski sai linna sisse. pistis jaani koos käsilastega vangi ja hiljem piinas surnuks. ning riputas laibad puurides lambertuse kiriku torni otsa. puurid siiamaani ripuvad.

kodanik haarab sule

alles see oli, kui leidsin ühe tüübi, kes tahtis meie maja hoovis kusta keldriukse ette. ajasin ta minema.
ja ei olnud ka ammu see, kui naabermaja boheemid olid meie maja murule grillima tulnud. juhtisin nende tähelepanu sellele.
ja ükskord ajasin naabermaja soomlase minema, kes meie prügimajja oma prügi tõi.
ja kui üks joodik trepikojas suitsu tegi, siis sõimasin teda.
ja kui üks teine joodik meie trepikotta sisse tahtis tungida, siis viskasin ta välja.
ükskord varem lükkasin samal kombel ka trepikojast välja meie trepikojas elava narkari.
ja mupole olen ma korduvalt prügistajate isikutunnuseid üle andnud ja avaldusi kirjutanud.
keegi viskab aknast suitsukonisid välja. seda inimest ma ei ole veel tabanud. aga taban.
et noh, kuidagi haiglane korraarmastus on see ju. meenutab natuke vene sarimõrtsukat tšikatilot, kes ka kirjutas kohalikku lehte lugeja kirju nendest väärnähtustest, mis meil ikka veel esinevad.

don juan

ain kaalepi arvates võiks don juani eestipärane nimi olla tonksu jaan.

ülevaltkorruse blondiin

ülevaltkorruse blondiin hakkas rääkima: "ilgelt suur elektriarve oli eelmine kuu. ei tea, kas peaks ühistu esimehelt küsima, et miks? mul ju elektrit eriti ei kulu. elan ju üksi. jah, mul on korteris saun ja ma kasutan seda peaaegu iga päev. võibolla sellepärast oli elektriarve suur?"

mul ei ole midagi nende vastu

mul ei ole midagi õnnelike abielupaaride vastu. mul on endalgi sõprade seas mitu õnnelikku abielupaari. aga ma ei taha, et nad oleksid oma propagandaga minu hommikusöögilaual. kas mina hõõrun teistele nina alla enda eraelu? ei hõõru. aga nende agitatsiooni on kõik ajalehed täis. ning meedia on muidugi eurorahade abil nende poolt kinni makstud - niipea kui julged kritiseerida ning võrdseid õigusi nõuda, oled fašist või šovinist.
loomulikult, las nad olla kusagil. las istuvad kodus. aga ärgu lehvitagu lippudega tänaval. ja ärgu kõndigu tänaval käest kinni hoides. ja ärgu korraldagu mingeid marsse. ja ärgu mürgitagu süütuid lapsi oma propagandaga.

nikolai danilevski

sissevaade vene šovinisti hinge.
kõik teised teevad meile liiga ja kohtlevad meid topeltmoraali alusel. niipea kui venemaa natukenegi poolat või gruusiat okupeerib, on läänes suur kisa lahti. pealegi oleks ju kuritegu olnud, kui venelased gruusiat poleks okupeerinud. sest siis oleks türklased neid okupeerinud ja see okupatsioon oleks oluliselt verisem olnud. parem ikka, kui usuvennad okupeerivad, eksju.
soome hõimude allutamisest ei tasu üldse rääkida, sest ilma riigita rahvaste vallutamine ei ole okupeerimine ega üleüldse mingi kuritegu. need hõimud niiehknaa ei anna kultuurilises mõttes maailmale midagi. siberis elavad soome hõimud elasid nii mittekultuurset elu, et nad ei saanud arugi, et vene tsaar nende maad valitsema hakkas.
aga mis need lääneriigid ise teevad? britid okupeerivad iirimaad ja indiat ja üleüldse poolt maailma. prantslased okupeerisid alsassi. sakslased okupeerisid poolalt ja taanilt alasid. hispaania alistas ja hävitas terveid ameerika tsivilisatsioone. "austria võttis mõõga abil vähe või ei võtnud midagi, ent tema olemasolu on juba kuritegu rahvaste õigue vastu".

proteesidega varustamine

teatavasti langes pärnu sakslaste kätte 8. juulil 1941 (ja tallinn 28. augustil 1941).
28. juulil kirjutas ENSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissariaat pärnusse kirja:
”Pole saanud statistilist aruannet pensionäride arvu ja invaliidide töökorraldamise ning nende proteesidega varustamise kohta seisuga 1. juulil 1941 (vorm nr 95). Palun mainitud aruanne saata ära võimalikult kohe, kuid hiljemalt 5. augustiks.”

an der oper

düsseldorfis on heinrich heine alleel hotell nimega an der oper. seal on üks administraator moskvast pärit venelane. üliõpilane. õpib düsseldorfis informaatikat.
kui saime aru, et on venelane, hakkasime temaga vene keelt rääkima. ning tema taandus siis ka oma hotellitöötaja rollist.
toad ei olnud veel valmis ja mõned meist jäid vestibüüli tugitoolidesse istuma. kui nad olid natuke aega istunud, siis lõugas venelane retseptsioonist:"nahui te istute seal! ma annan teile toad kätte, kaduge tubadesse!"
keegi meie seast läks talt küsima, et kuule, kas siin kusagil toidupoodi on. venelane vastas:"nahui siin toidupoodi on! siin maal, raisk, on pühapäeviti kõik poed kinni! inimesed üldse süüa osta ei saa, täitsa bizdets!"

bilderbergi grupp

ma ei teadnudki sellisest asjast mitte midagi aga lugesin raamatut ja sain teada. on olemas bilderbergi grupp juba alates 1954. aastast. nende point on maailma valitseda. täpsemalt:
- nemad tahavad ingliskeelse kanada ühendamist usaga ja on seega quebeci iseseisvusreferendumi taga. hiljem tahavad nad usaga ühendada ka mehhiko.
- nad tahavad, et kõik riigid likvideeriksid oma sõjaväe ja ainsaks sõjaväeks jääks üro vägi. mida siis kontrollivad nemad.
- nad ei taha, et tuumatehnoloogia leviks kolmanda maailma riikidesse, sest selle odava energia abil saaksid kolmanda maailma majandused jalad alla. ja neid ei saaks enam lüpsta.
- kuigi nad on ise suurkapitalistid, tahavad nad sotsialistlikku maailma, kus puudub keskklass ning kus oleks ainult valitsejad (nemad) ja proled.
- kui detailidesse minna, siis nad muidugi kontrolli vad usa meediat.
- kui isegi mõni usa president ei ole nende käsilane, siis igat presidenti ümbritsevad nõunikud on nende käsilased.
- ja muidugi euroopa valitsused on nende käsilased kõik.
- kui nt thatcher muutus iseseisvaks ja keeldus britannia edasisest eurointegreerimisest, siis just nemad võtsid thatcheri maha ja panid oma puudli asemele.
- kui 1991 clinton nendega liitus, siis esimese asjana hävitasid nad kgb arhiivis clintoni kohta oleva vietnami kompra ja järgmisel aastal tegid clintoni presidendiks.
päriselt ei saagi aru, mis raamat see on. et kas ilukirjanduslik vandenõufiction? aga ei ole. autor on kgb ohvitseri lapselaps ja sai justkui selle materjali vanaisa kolleegidelt.

kuidas üks mees bussist maha jäi

hommikul keskturu bussipeatuses ootasime kõik bussi number 15. bussipeatuse juures asuvast majast tuli välja mingi kähiseva häälega vene pihv, kelle püksid olid nii lühikesed, et paljastasid kannikaid. küsis suitsule tuld. hakkas rääkima, et ta ka tegelt ei suitseta aga täna ilgelt tahaks. jättis minu rahule ja suundus ühe portfelliga hambutu vanamehe juurde. jahvatas sellele ja vanamees üritas siis ka kuidagi nagu galantne olla ja neiule seltsi pakkuda. niipalju üritas, et magas bussipealemineku maha.

paeti äratuskell

nägin unes, et urmas paet ärkas üles just hetk enne seda, kui äratuskell pidi tirisema. keegi osutas, et näe, äratuskell ei tirisenudki. selle koha peal sekkus ansip ja seletas, et paetil on nii moodne äratuskell, et jätab tirisemata, kui paet juba üleval on.
tshjort, ei pääse isegi unes mitte sellest reformierakondlikust demagoogiast!

doonorite selts

nägin unes, et pidin hakkama doonorite seltsi juhiks. selle eelmine juht oli olnud peeter oja. see näitleja. doonorite selts, eksole, ei korralda mitte verevõtmist, vaid edendab lihtsalt sellist doonorluse mentaliteeti. seltsil oli kontor tõnismäel, ühes ühekordses puust majas. kontoris oli raamatupidaja ja vist sekretär. raamatupidaja köitis sellega tähelepanu, et ta oli täidlane vanamutt, kelle ülakeha oli paljas. tissid paljad ja puha. eks ma vaatasin teda ja leppisin sellega, et inimestel on erinevad tööharjumused ja kombed. peaasi, et raamatupidamine tehtud saaks.

ajaloolane taylor

õnnitlused tõlkija jaanus õunapuule ja toimetaja hille pungasele, et nad alustavad habsburgide dünastiast kõnelevat raamatut järgmise lausega: "A.J.P. Taylor oli Briti üks kõige populaarsemaid ja autoritaarsemaid ajaloolasi."

guajira indiaanlane

kolumbias oli neljakümnendatel ühes eraldatud osas (la guajiras) malaariapuhang, millesse suri 20 000 indiaanlast. arste selle piirkonnas ei olnud ja kuna keegi seda keelt ei osanud, siis keegi ka ei tahtnud sinna minna. lahenduseks oli see, et võeti ühelt hõimupealikult poeg ja viidi bogotasse haridust omandama.
muide, sealsetel meestel oli kombeks ainsa riietusesemena kanda lühikest särki. ei pükse ega trussikuid ei tunnustatud.
kui poiss arstihariduse kätte sai, siis toodi ta lennukiga la guajirasse tagasi. otsekohe viskas ta oma arstivarustuse minema, võttis püksid jalast ning asus guajirade põlise tegevusala juurde, milleks oli naiste vahetamine lehmade vastu ja vastupidi.

haridusreform

seoses põhikooli ja gümnaasiumiseadusega meenub, kuidas eelmisel nädalal britid tutvustasid oma haridusreformi. inimene sai sellest jutust aru vaid niipalju, et hindamine läheb üle 8 pallisele süsteemile ja et vana haridusmudel oli kohutavalt mahajäänud, konkurentsivõimetu, tootis dekadentsi, harimatust ja et briti impeeriumi oleks ilma selle haridusreformita peagi tabanud hukatus.
seepeale küsis ajakirjanik ministrilt, et oot, sel sügisel lähevad lapsed kooli veel vana süsteemi reeglite järgi. et kas need ongi teie saatesõnad kooliminevatele lastele? et riik kohe tahabki sihilikult lastele halba ja saadab nad nii inimvaenulikku koolikeskkonda?
selle peale minister midagi asjalikku muidugi vastata ei osanud.

john ja wilhelmina

usa diplomaat john wiley läks millalgi kolmekümnendatel hollandi kuninganna vastuvõtule. etiketi kohaselt tegi ta sügava kummarduse. aga nii sügava, et traksi nööp lendas eest ja maandus kõlisedes põrandal. oli niigi vaikne aga siis oli veel vaiksem. kõik vaatasid ja ootasid, kuidas nööp vurritas kuni pöörded otsa said.
seejärel pöördus kuninganna john wiley poole: "kui kaua te olete hollandis viibinud?"
john vastas: "üheksa kuud, teie majesteet"
rohkem nad omavahel ei rääkinud.

yamanoue okura (660-733) luule

ilmamaa on lai
ütlevad inimesed
aga minu jaoks
ikkagi liiga kitsas
päike on hele
ütlevad inimesed
aga minu jaoks
ikkagi liiga hämar
kas on nii kõigil
või olen hädas üksi
kui vaid mõistaksin
haruldast inimsündi
nii nagu inimesed
künnan hoolikalt põldu
seljas vilets ürp
voodrita ja käisteta
õlgadel ripuks
justkui merevetikad
räämas räbalad
katmas küürakil selga
viltuvajunud
kitsas puulobudikus
palja mulla peal
roost ja põhust asemel
isa ja ema
magavad mu jalutsis
ümbritsevad mind
nurina ja nutuga
tuleasemelt
suitsu ammu ei tõuse
paja on katnud
paks tihe ämblikuvõrk
riisi keetmise
mälestus ammu kustus
mu hääl nõrk
kui kirjurästal oksal
kõigele lisaks
lõigatakse lühikest
veelgi lühemaks
ütlevad inimesed
kärkima tuleb
piitsaga külavanem
vali hääl kostab
otse magamistuppa
kas tõesti nõnda
lootusetu siin ilmas
ongi inimese tee

müüdid jaapani kohta

liiga kaua oleme lasknud oma kuvandit jaapanist rikkuda väärkujutelmadel. on aeg tõde päevavalgele tuua.
1. tõde. enne kui jaapan ründas usa-d, oli usa-l plaan jaapanit rünnata. nimelt hiinas asuvalt lennuväljalt pidid pommitajad minema tokiot pommitama. dokumendile jb355, mis käskis alustada jaapani pommitamist oli alla kirjutanud muuhulgas ka roosevelt. kuna moonavedu venis, siis venis ka rünnak.
2. tõde. tegelikult jaapani sekkumine teise maailmasõtte ei alanud usa ründamisega vaid 90 minutit varem rünnati briti baasi malaias. rünnakus osales 5000 jaapani maaväelast ja britid purustati.
3. tõde. geishad olid tegelikult algselt enamasti mehed.
4. tõde. ja sellepärast olid nad mehed, et samuraid kartsid naistega läbi käia, kuna kartsid oma mehelikkuse kadu. ehk et tõeline macho naistega asju ei aja.

puhkus egiptuses

nägin unes, et egiptuse puhkusepaketid maksid 220 eurot. ostsin selle.
kui egiptusesse jõudsime, siis pandi kõik eesti puhkajad ühe võimla gardekasse. igaüks sai justkui hotellitoa võtme aga see oli ainult gardeka kapivõti. ja magamisase oligi siis see kapiesine pingikökats. tundus, et mõnel puhkajal käis kapp alla pikali ja sai selle peal magada. aga mul ei käinud. läksin siis välja jalutama, randa vaatama. ei olnud seal ühtegi valget inimest. mõned kohalikud olid.
siis sain telefonile sõnumi ja ärkasin.

benito ja karjus

kui 1943 aasta suvel tehti itaalias paleepööre ja benito pandi kinnisesse kohta, siis juhtus seal nii. see oli saar ja benitot hoiti kinni võõrastemajas. üks õhtu sattus mingil kombel üks karjus võõrastemajja ja tahtis pudelit veini osta. teda juba oldi sealt välja viskamas, kui benito sekkus. palus teda enda juurde lauda.
küsis, et kuidas fašism lambakasvatust paremaks oli teinud.
karjus pani talle käe õla peale ja vastas: "sa tegid valesti. sa maksustasid meid liiga rängalt ja sa lasid neil liiga palju villa ja juustu kokku varastada."
benito vahetas teemat ruttu. küsis mida ta sõja kohta arvab.
karjus vastas: "liiga palju vargad oli asja juures. leib pidi liiga palju inimesi rammusaks tegema, enne kui jõudis sõjamehe suhu."
siis patsutas karjus benitot õlale ja tõusis püsti: "vaata enda järele, mussolini. ja tänud veini eest."