luuletajate tiirlemisest tsistertslaste nunnakloostri akna all

portugali kuningas denisiga juhtus 1295. aastal lissaboni lähedal selline lugu, et karu ründas teda aga tal õnnestus eluga pääseda. selle sündmuse mälestuseks lasi ta ehitada sinna koha peale kloostri, mida täna tuntakse odivelase kloostri nime all. 

kuna kuningas denis oli suur luulelemb, siis kloostri akende all hakkasid toimuma vabaõhu-luulevõistlused ehk outeirased. luuletajad hängisid kloostri akende all ning ootasid, et nunnad akendest viskaksid alla kirjakesi. poeedid siis püüdsid nendest inspiratsiooni ammutades üksteist üle luuletada. 

virshowi ja bismarcki duell

virchow on teadupärast see tüüp, kes avastas keeritsussi. 

aga ta oli ühtlasi ka preisimaal liberaalne parlamendiliige. ükskord, kui nad seal konservatiivse bismarckiga vaidlesid laevastiku rahastamise teemal, siis ütles virchow, et bismarck ei saa nii lolli juttu ajada, kui ta oleks päriselt lugenud mingit raportit. et järelikult bismarck valetab lugemise osas või ta on siiski loll.

selle peale kutsus bismarck virchowi duellile.

virchow aga sai valida relvad ning ta pakkus relvadeks vorstid. kaks ühesugust vorsti, milles ühes oli keeritsuss sees ja teises mitte. bismarck olla keeldunud duellist.

lenin elab

otse ja kaudses mõttes on lenin ikka veel nagu elus. moskvas vähemalt. 

- lenini surma järel otsustati, et lenin on iageveseks ajaks töörahva esindajana ikkagi moskva linnavolikogu liige nr 1

- samuti oli lenin pärast surma endiselt kommunistliku partei liige. parteipileti number oli tal 0000001. kui 1973. aastal uuendati parteipileteid, siis brezhnev partei esimehena kirjutas lenini parteipiletile oma allkirja ameerika pastakaga "parker". parteipileti nr 2 sai brezhnev ise. parteipileti nr 3 sai suslov, nr 4 kossõgin ja nr 5podgornõi.

- 1963. aasta maiparaadil oli leninile reserveeritud koht parteiliidrite seas ning tema kõne lasti eetrisse grammofoniplaadilt

- brezhnevi ajal tehti leninile mausoleumis ka mitu atentaati

- lenin oli jätkuvalt ka nsvl ajakirjanike liidu liige

- leninile saadeti lakkamatult kirju aadressil: moskva, mausoleum, v. i. lenin

- kui hrustsovi puhastuse ajal arutati stalini põrmu eemaldamist punaselt väljakult, siis vana parteilane dora lazurkina (kes oli isiklikult leninit tundnud) tõusis püsti: "ma pidasin eile nõu iljitshiga, ta seisis minu ees otsekui elav ja ütles: mul on ebamugav olla stalini kõrval, kes on parteile nii palju kahju teinud" (molotov oli selle peale öelnud, et tema meelest on lazurkina lihtsalt üks nõiamoor)

- praegu on aga teema, et putin on alates 2005. aastast paraadide ajal mausoleumi varjanud igasugu plagudega, et leninit näha poleks. sama on tehtud teistes linnades, kus välditakse paraadi ajal lenini kujust möödumist.

karl v toomisest inimestele lähemale

mõnikord on inimestel raske suhestuda karl viiendaga. no et justkui mingi müütiline suur keiser ja et päike ei looju kunagi ja euroopa isa ja mis kõik veel. 

- teatavasti oli ta habsburg ja habsburgidel on kõikidel etteulatuv lõug ja mõned ütlevad koguni et töllmokk. karl viiendal oli eriti hullult etteulatuv lõug. muuhulgas tähendas see seda, et ta hambad ei käinud kokku (kui tal neid veel oli) ja et ta neelas toitu närimata. mis põhjustas talle siis seedimishäireid ja muid tervisemuresid

- selle vales kohas asuva lõua tõttu olevat ka tema artikulatsioon segane olnud

- lisaks juhtus juba vanas eas (1550. aastal) selline lugu firenze saadiku sõnutsi, et karl kasutas: "nii suure laskekaugusega arkebuusi, et see oli ehk liiast, sest selle tagasilöök oli nii võimas, et kahjustas hambaid, mis polnud kindlalt ta lõualuusse kinnitatud"

- järgmisel aastal reisis karl augsburgis enda konstrueeritud suurtükialusel, kukkus sellelt maha ja "lõi lahti need vähesedki hambad, mille loodus oli talle alles jätnud"

- elu lõpupoole öeldi tema väheste allesjäänud hammaste kohta, et need olid keisrile sobimatult musta värvi.

- teatavasti toimus kevadel 1521 wormsi riigipäev. sinna tuli ka martin luther ennast õigustama. kuna kohal oli jube palju inimesi, siis tõid nad sinna ka nakkusi ning loomulikult reostasid ka ise wormsit koledal kombel. puhkesid haigused. karl v ise ka haigestus hirmsasse oksetõvesse. nendesamade oksendamishoogude vahel andis ta siis esimesed käsud seoses valois'de ja habsburgide vahelise sõja puhkemisega 1. aprillil 1521. 

- lisaks juhtus see, et kord ratsutades murdis ta jalaluu ning see kasvas valesti kokku - mitte otsakuti, vaid osaliselt üksteist kattes. terve ülejäänud elu ta siis lonkas või ei liikunud üldse.

- kõigele lisaks oli tal podagra nii et ta laskis endale ehitada rauast kambri, mida talveperioodil küteti. see oli nii kuum olnud, et teised ei suutnud seal üle 15 minuti olla. seal ta siis istus ja jagas käske väljaspool olijatele.