veel üks moment tema krahviliku kõrguse agendast

 venemaal käis teatavasti vanasti hull joomine. 

ükskord kuulis lev tolstoi ühelt voorimehelt, et naised kaotavad süütuse purjus peaga. see pani tolstoi mõtlema. ja ta taipas, et kuritegelikke tegusid sepistavad inimesed tarvitavad vägijooke julgustusena. või siis teistpidi - kurjategijad joovad selleks, et oma südametunnistust vaigistada.

tolstoi hakkas innukalt karskusliikumist vedama. 

tolstoi ja teised karskusliikumise aktivistid panid tähele ka seda, et just venemaa alamates kihtides oli alkoholism seotud kuritegevusega. 

1887. aastal jättis ka tolstoi ise joomise maha.

noorte kirjanike vastuvõtmisest

enn vetemaa kirjutab oma mälestustes, et kui ta alles oli noor kirjanik, siis ükskord oli jooming paul viidingu korteris pärnu maanteel. ja kui siis pidu läbi sai, sattus ta koos debora vaarandiga minema viru taksopeatusse. 

viru taksopeatuses kuulutas debora valjul häälel. "oi-oi, varsti jõuavad siia pikkade nägudega hoburatsanikud. hobu-ratsanikud pikkade-pikkade nägudega, oi-oi"

enn vetemaa sõnul hüüdis debora seda endale iseloomulikul "titehäälel"

kui ta need sõnad oli ära hõiganud, suudles ta noort enn vetemaad otse suule ja istus taksosse.

enn vetemaa nüüd vanas eas mõtiskles, et küll ikka vanasti võeti noori kirjanikke vanade sekka sõbralikult vastu. nüüdsel ajal ei pidavat enam päris nii olema.