Thursday, January 17, 2019

korraks tekkis mõte

tekkis korraks mõte, et kirjeldaks paari lausega ära meie põlvkonna ja ajastu heitluste all peituvad vääramatult ühte kindlasse suunda liikuvad tegelikud süvahoovused, aga vahest siis mõni teine kord.

Tuesday, January 15, 2019

alamkoja keldritest

teatavasti pidi 5. novembril 1605 toimuma briti alamkojas hirmus plahvatus. sel ajal pidi kuningas james I tulema parlamendi istungit avama. mõned provintsidest pärit katoliiklased uskusid, et kui nad parlamendi õhku lasevad, siis on võimalik inglismaal katoliiklus taastada. on arvutatud, et see pauk oleks olnud nii suur, et westminster abbey oleks ka maa pealt ära pühitud. kuna aga info lekkis, siis hakati uurima asja ning leiti keldrist guy fawkes ühes püssirohuga. seda päeva hakati tähistama põhiliselt paavstikujuliste nukkude põletamistega, ilutulestikuga aga ka sellega, et tänase päevani lähevad igal aastal 5. novembril sõdurid õlilampide valgel elektrilampidest juba niigi valgustatud alamkoja keldrisse püssirohtu otsima.

Monday, January 14, 2019

pogonoloogilise tüvitekstide mittetäielik ülevaade

sebestyen, gabor. "pogonoloogia ehk arutlus habemetest, eeskätt ajaloolises plaanis, klassikalisest vaatevinklist". budapest ca 1850
dulaure, jack-antonie. "pogonologie ou histoire philosophique de la barbe". pariis 1788
barbatium schönbart, m.  "barbe majestas, das ist: ein schöner/lustiger und ausführlicher real-discurs von den bürten/etc." haarburgk 1660
guhlingius, johannes. "de barba deorum" wittenberg 1725 (nb! raamat on ka praegu amazonis müügil)
guhlingius, johannes. "de causis barbae deorum" wittenberg 1725

mööda seina ülesjooksmise sport

räägitakse, et kord oli keegi krahv läinud kardinal richelieu juurde ning too oli parasjagu harrastanud mööda seina ülesjooksmist. krahv olla temaga liitunud ja ka üritanud mööda seina üles joosta.
tähtis on nüüd teada, et tegemist ei olnud hullumeelsete ega veidrikega. vanasti oligi päriselt olemas selline sport.
mõnel pool oli veel selline nüanss, et üks mees jooksid mööda seina üles ja lõi naela seina. ning teine pidi üles jooksma ning jalaga naela maha lööma.
näiteks münchenis nümfenburgi lossi ühes koridoris on siiamaani seina peal märge, et seina mööda üles jooksmise rekordi omanik on baieri hertsog christoph, kes lõi 1490. aastal seinalt maha kaheteistkümne jala kõrgusele löödud naela.

pildikesi keila-joa mõisast

põhimõtteliselt ei jõua kõigi nende pahlenite, benckendorffide, volkonskite, tiesenhusenite, mannteuffelite ja stackelbergide üle järge pidada. igas suguvõsas oli vähemalt mitukümmend ottot, georgi, peetrit, aleksandrit, pauli, wilhelmit jne. ja keila-joa mõis on nii tiinelt kultuurilugu täis, et ei jõua kõike sugugi ära struktureerida. lihtsuse mõttes tuleks endale selgeks teha, et äkilisem elu läks keila-joal käima 1832. aastal, kui mõis kinnistati pärusomandina alexander von benckendorffile,tema ehitas lossi, pargi, sillad, surnuaia ja kiriku. volkonskite nimi tuli keila-joale läbi väimehe ning siis umbes sada aastat domineeriski seal see volkonskite nimi.

1. pildike

benckendorff oli tsaari õukonnas hinnatud mees. oli ka mingil ajal tsaari salateenistuse juht. just sel ajal esitas metropoliit filaret kaebuse pushkini vastu. sest pushkinil ilmus jevgeni onegin ja seal oli rida, et "ja hakkide parvel kirikukroonide peal". et see solvab räigelt ristiusku. kuna sel ajal käis kõik avaldamisele minev tsensori käest läbi, siis küsiti kõigepealt tsensorilt. tsensor õigustas end väitega, et moskva kirikutornide ristidel on tõepoolest kombeks hakkidel massiliselt kükitada. nii tuvastas benckendorff, et korralageduses on süüdi moskva politseiülem. pushkini suhtes palus aga benckendorff metropoliidil kristlikult andestav olla, sest too on vaid kahetsustvääriv grafomaan (vene keeles "pisaka").

2. pildike

XIX sajandi alguses oli venemaal kombeks pidulikel riigitseremooniatel mängida briti hümni. benckendorff veenis tsaar nikolai I, et vaja on luua oma hümn. benckendorffi juures töötas sekretärina sõjaväeinseneri haridusega muusik aleksei lvov. temal ta lasigi hümni kirjutada. 1834. aastal viidi läbi moskva suures teatris esmaettekanne. keiser jäi rahule ja kinkis lvovile oma portreega kullatud tuhatoosi. kuna keila-joa mõisa parki ehitati parasjagu silda, siis sai see sild lvovi-nimeliseks.

3. pildike

keiser nikolai I austas ka oma visiidiga riigi lääneprovintse. läks kõigepealt daugavpilsi kaudu riiga ja siis tuli sealt üles keila-joale ja tallinnasse. samal ajal olid käimas kõvad rahutused poolas ja salateenistus kartis, et poolakad teevad atentaadi. igatahes jõudis nikolai I õnnelikult eestisse ja käis ka keila-joal. kõik tulid teda rõõmsalt tervitama. sealhulgas ka krahv musin-puškin-brjus.

4. pildike

benckendorffi tütar vera aga läks teatavasti mehele volkonskile ning sellest ajast alates oli loss volkonskite käes. ning ilmnema hakkasid need näitlejageenid. näiteks benckendorffi lapselaps pjotr grigorjevitsh volkonskil oli komme tallinnast tulles teha peatus vääna-posti trahteris nimega "zur goldene sonne" ning joota seal oma kutsar täis. seejärel vahetas ta kutsariga riided, hakkas ise kutsariks ning pani tegeliku kutsari tõlda. sõitis tähtsalt keila-joa lossi ette ja toimetas vürstiriietes lakku täis kutsari lossitrepist üles abikaasa käte vahele.

5. pildike

benckedorffi tütart verat peeti iluduseks ja ta unistas, et mõni tema lastest oleks tütar. aga tal olid kõik poisid. nii laskiski ta oma kolmel pojal kuni kaheksanda eluaastani käia tüdrukuriietes ja lasi nende juustel pikaks kasvada. kui juhtus, et poisil läks sukatripp katki, siis ei tohtinud ta ise seda parandada, vaid pidi, nagu aadlipreilile kohane, teenijatüdruku selleks kohale kutsuma.

6. pildike

keila-joa lossi juures oli teadupärast ka oma isiklik väike kirik. ükskord, kui lossiperemeheks oli pjotr grigorjevitshi asemel juba poeg grigori petrovitsh, siis olla nii juhtunud, et kui salkkond külalisi parasjagu kirikust väljus, siis nägid nad, kuidas vürst grigori petrovitsh ilmus loss rõdule, nööpis oma püksid lahti ja kusi lossi rõdult suures kaares alla.

7. pildike

vana vürstproua vera aleksandrovna ehk aleksander von benckendorffi tütar oli harjunud hiilgeaegadel kõiki käike tegema neljahobusetõllas. pärast ilmasõda aga olid juba kitsad ajad, nii et lossiomanik pidi ümbritsevate talupoegade käest vilja laenama. vera aleksandrovna aga oli põdur ega jaksanud oma jalgadel palju käia. neljahobusetõlda ka enam ei olnud. palus siis lapselaps pavlikul ennast väikese käruga sõidutada. väikesel pavlikul oli aga kopp vanaemast ees ja ta muudkui keeras käru külili, nii et vanaproua aina kärust välja kukkus. vanaproua aga ronis ühtelugu kärusse tagasi ja palus pavlikut, et see nii hirmsasti ei kihutaks.

8. pildike

kui oli hispaania kodusõda, siis läks seesama pavlik hispaaniasse vabatahtlikuks. kui ta tagasi tuli, siis tegi ta välisministeeriumi residentsi kokatädile lapse. rasestunud naine nõudis abiellumist või vähemalt korraliku kahjutasu. pavlik ise oli valmis abielluma aga perekond pidas taolist abielu liiga sobimatuks ja häbistavaks. seepeale viis pavlik keila vallavalitsusse perekonnanime muutmise avalduse, kus ta palus enda uueks perekonnanimeks "hundipoeg". taotlus rahuldati ja riigi teatajas ilmus ka vastav käskkiri. isa pjotr grigorjevitsh ostis seepeale pavlikule korralikud riided ja üheotsapileti pariisi. pavlik ei tulnudki enam eestisse tagasi. volkonskite perekond aga andis rasestunud kokatädile hulga raha, mille eest too asutas raekoja platsile restorani. arvake ära, millise.


29. september 1981

mina läksin 1. septembril 1981 esimesse klassi.
24.09.1981 suri aga pikaaegne ensv ministrite nõukogu esimehe asetäitja georg nellis.
ta oli selline tsaariaegne peterburi eestlane. sündinud peterburis 1905. aastal. jäi venemaale ja astus 1927. aastal parteisse. II ilmasõja ajal oli ta leningradi max helzi nimelise tehase direktori asetäitja. aga tehas ise kolis enne blokaadi penzasse.
29.09.1981 olid matused. sark hüvastijätmiseks oli pandud rävala puiesteele teaduste akadeemia majja. kui aga inimesed hakkasid temaga hüvasti jätma, siis vaatasid, et kirstus jumalast võõras suurte uhkete mustade vuntsidega mees. kuna tal oli rinnas eesti raadio märk, siis hammustati läbi, et tegemist on leo martini surnukehaga. nii georg nellis, kui ka leo martin surid samal päeval tallinna keskhaiglas.
ka eesti raadios olla leo martini leinatseremoonial vaadatud, et kadunuke pole üldse kadunukese moodi aga kuna leo martinil pereliikmeid ei olnud ja olid ainult kolleegid, siis keegi väga ei sekkunud. lisaks oli see nüanss, et leo martin oli enne surma pikalt haige olnud ja keegi polnud teda tükk aega näinud. ja kõik panid oma pärjad selle võõra mehe ette maha. leo martin olla olnud küll armastatud kolleeg ja teenekas kuuldemängude lavastaja aga tema kabineti koristamisel leiti, et tal oli seal hulganisti ettekandeid kgb-le oma kolleegide kohta.
kuigi mark soosaar mäletab, et leo martin taheti metsakalmistule matta ja maetigi, siis minu kaks allikat kinnitavad, et leo martini surnukeha hakati lõuna-eestisse viima. ning kuna siis parasjagu oli parteitegelastel georg nellise matused pooleli aga kadunukest ennast ei olnud, siis saadeti helikopter mööda tartu maanteed autot otsima. auto saadigi vahetult enne tartut kätte, kontrolliti et kirstus oli ikka georg nellis ning suunati siis auto tagasi tallinnasse. ning õhtupimedas maeti siis lõpuks georg nellis metsakalmistule.

Thursday, January 10, 2019

pledging

apokriivaline lugu räägib, et inglise kuningas edward II olla tapetud veinijoomise ajal. vanasti, st 14. sajandil, olla nii olnud, et veinikarikaid tuli hoida kahe käega. edward oli siis parasjagu karikat kummutamas, kui keegi teda selja tagant noaga lõi. selle peale tekkis komme, mida nimetati pledging'iks. nimelt, et kui inimesel oli tarvis veini juua, siis astus tema sõber tema selja taha paljastatud mõõgaga. nii sai inimene rahulikult juua. ja kui sõbra kord oli juua, siis asus omakorda see esimene tüüp sõbra selja taha paljastatud mõõgaga seisma.