Thursday, August 16, 2018

viktoriaalnik-oskariaanlik

rootslased frykman ja löfgren on uurinud rootsi keskklassi arengut läbi aja. nad väidavad, et enne rootsi vagaduse perioodi ehk kuningas oscar II ajastut ehk oskariaanlikku ajastut, oli rootsi keskklassil enne seda üsnagi vabameelne ja lustakas elu. näiteks toovad nad ühe stockholmi kohtuametniku erik af edholmi kirjelduse ühest peost:
"pärast õhtusööki tantsisime pöörast vava vadmali, kus härrased loobivad üksteist vastu seina ja daamid saavad kätele siniseid plekke, higi voolab ja püksid kärisevad, seejärel aga metsikut hambot, et see pea pöörlemine tõmbas lokid sirgu ja seelikud kerkisid põlvini, ning lõpuks tantsu, mille nimi oli vist "kuum saun" või vähemalt niisugust nime see tants küll vääris. kõige viimasena tantsis L. viie mehega ilma muusikata nii elavalt polkat, er bjorkenstamil vajus parukas ninale ja ta pidi kõigi lõbustuseks välja vestibüüli tormama."

Monday, July 23, 2018

charles babbage

charles babbage (1791-1871) on tuntud eelkõige sellepoolest, et ta ehitas maailma esimest arvutit. puust ja metallist ja nahkrihmadest. ja pumpas selleks briti parlamendilt raha välja. kahjuks masinat valmis ei saanudki. küll aga ehitati tema jooniste järgi ikkagi hiljem see masin valmis ja see töötaski. asub praegu briti teadusmuuseumis.
babbage aga muidugi ei piirdunud arvutusmasinaga. ta andis välja "imetajate klassi konstantide tabeli" - see tähendas seda, et ta mõõtis igal võimalusel lehmade ja lammaste hingetõmbeid ja südamelööke. et oma tabelit täpsemaks ajada.
samuti andis ta välja inglise, prantsuse, itaalia, saksa ja ladina keele kahekohaliste täheühendite suhtelise sageduse tabeli.
sagedused köitsid teda niiväga, et ta tegi mahuka uurimuse, kus tuvastas 464 klaasakende purunemise põhjust. nendest vähemalt 14 olid seotud "purjus meeste, naiste või poistega"

mida tegi lewis carroll pärast raamatukirjutamist

kui lewis carroll oli oma raamatu "alice imedemaal" ära kirjutanud, siis järgmiseks kirjutas ta süllogismi. sellise:
1. väikelapsed on ebaloogilised
2. ei põlata kedagi, kes saab jagu krokodillist
3. ebaloogilisi inimesi põlatakse
järeldus: väikelapsed ei saa krokodillidest jagu.

Monday, June 25, 2018

reisikiri sellest, millest lonely planet ja tripadvisor sulle ei räägi. rusanivka.

me teame küll kiievit iidse idaslaavi pealinnana ja loeme tema vanuseks üle 1500 aasta. vähem aga teadvustame, et kiiev on enamuse sellest ajast tähendanud ainult dnepri paremkaldal asunud linna (no umbes nii, nagu tartugi on enamuse ajast tähendanud ainult emajõe paremkaldal asunud linna). praeguse kiievi vasakkaldal elanud inimesi loeti kuni aastani 1923. tšernigovi kubermangu alamateks.

nagu tartuski emajõe luhtadel, kippus sellel kiievi vasakkaldal kevaditi suurvesi üle kallaste. vasakkalda asustust tunti mykilska slobodaa nime all, selle elanikud ehitasid oma majad kõrgetele vaiadele ja olid valmis suurvee ajal ümber lülituma paaditranspordile (siinkohal selgituseks, et mykilska ei ole üldse mingi keelt murdev värdnimi, vaid on omastav ukraina nimest mõkola, mille vaste on vene keeles nikolai).

suurvee tõttu tähendas sellises kohas elamine muidugi peletavate tõuketegurite meelevallas olemist ning tõmbetegurite tekitamiseks anti mykilska slobodaa elanikele teatavaid maksusoodustusi. sealkandis elasid seetõttu madalamate tulugruppide esindajad - enamasti käsitöölised, endised sõdurid ja väikekaupmehed. tõmbeteguriks oli loomulikult ka suure kiievi linna lähedus (ainult ca 1,5 km paadisõitu), kuhu slobodaa elanikud said oma teenuseid ja tooteid müüa.

mykilska slobodaas elamise kolmandaks tõmbeteguriks tuleb pidada ka praegust kiievi darniitsia linnaosa, mis tuleneb sõnast "dar" ehk kingitus. see oli siis dnepri vasakkaldast pisut eemal sisemaal asetsev piirkond, kus peatusid suurnikud enne kiievisse sisenemist. kiievi vürstid rõhutasid oma tähtsust sellega, et enne linna sisenemist ja annetuste toomist tuli nendelt luba küsida. nii need suurnikud seal ootasid aga parema elukvaliteedi tagamiseks olid siiski kaldast kaugemal tahkel maal. see suur ootamine tähendas aga tööd ja leiba mykilska slobodaa elanikele.

kiievi vasakkallas muutus ühel hetkel kiievi elanikele mõnusaks väljasõidukohaks. küllap see oli seotud ka esimese statsionaarse sillaga, mis valmis ühe inglase projekti järgi 1853. aastal. kieviidid pidasid küll vasakkalda elanikke väheke räpasteks aga armastasid seal siiski piima joomas käia ning kiitsid sealsete trahterite praekala. muide, kui anna ahmatova kiievis elas, siis otsustasid nad nikolai gumiljoviga abielluda 1910. aastal just mykilska slobodaa kirikus. nikolai gumiljov kirjutas hiljem oma luuletuses, et "madude koobastest, kiievi linnast, võttis ta mitte naise, vaid võluri" (venekeelne "koldun" võib lisaks võlurile tähendada paraku ka nõida. ning maduda koopad ei tähenda, et kiievi elanikud on maod, vaid vihjab legendidele, mille kohaselt 1500 aastat tagasi kiievi asutanud kolm venda ja üks õde pidid võitlema madude või draakonitega).

saabunud nõukogude kord muidugi ei talunud looduse omavoli ja otsustas suurvetele vastu astuda. samas sisaldas kommunismiehitamine ju alati teatavat psühhedeelset elementi. nii nagu meil näiteks ringikujuline õismäe linnaosa, nii otsustasid tollased võimud rajada kiievi vasakkaldale oma nägemuse idüllist ja töölisparadiisist. dnepri vasakkaldale kaevati sisse ca 3 kilomeetri pikkune ning 50 meetri laiune kanal. kanal betoneeriti ning saadud kolmnurkse tehissaare pinnast tõsteti 4-5 meetrit kõrgemale. saarele sai nimeks rusanivka, sest seda maatükki kutsuti nii kuueteistkümnendal sajandil elanud maavaldaja savva rusanovitshi järgi. kuna saarel endal vabrikuid ega muid asutusi ei olnud, siis eeldati, et elanikud hakkavad käima kiievi vabrikutes tööl linnavalitsuse poolt pakutava laevatranspordiga. ning reklaamiti välja, et tegemist on kiievi veneetsiaga.

aeg näitas, et laevatransport ei olnud siiski elujõuline lahendus. selleks ajaks oli aga kogu ülejäänud kiievi ühistransport pandud käima juba muutel marsruutidel. nüüd ongi juhtunud nii, et rusanivka elanikud elavad keset kiievit siiski mõnes mõttes perifeerias. lähimasse metroojaama peaved saareelanikud kõndima ca poolteist kilomeetrit.

samas on aga rusanivka elanikud saanud endale (võrreldes ülejäänud kiieviga) harukordse elukeskkonna, kus autoliiklust peaaegu ei olegi, on vähe müra ning palju ruumi jalakäijatele. tõsi, suurematel ristmikel on küll valgusfoorid aga kuna autosid on nii vähe, siis jalakäijad eriti nendest ei hooli. saare viiest sillast on kaks autovabad. põhiline promeneerimise koht on dnepriäärne rusanivka kaldapealne, kust avaneb vaade ka kiiev-petšerski kloostri tornidele ning ukraina ema monumendile. see pooleteistkilomeetrine kallas on ühtlasi ka suplusrand ning piknikipidamise koht.

kanaliäärne tänav on nime poolest entusiastide tänav. ka see on suurepärane promeneerimiseks. samuti on see betoonkallas hea õngeloopimiseks. saare keskel on veel kolmas suurem tänav - ihor shamo nimeline tänav. ihor shamo on üks kiievi helilooja, kes kirjutas aastal 1962 laulu kiievist ("kiiev, sind on raske mitte armastada"), mis on aastast 2014 kiievi ka hümniks nimetatud. ihor shamo ise küll rusanivkal ei elanud, sest sel ajal oli saar alles rajamata. tema elas kesklinnas kostolna tänaval, üsna lähedal maidanile.

saarel on ka monument gogolile. gogol põhimõtteliselt oli küll tšernigovi kubermangu ehk vasakkalda administratsiooni alam, kuid elas üliõpilasena rusanivkast siiski 130 kilomeetri kaugusel nižni linnas. muudel eluperioodidel elas veel kaugemal.

hoolimata eelkirjeldatud võludest ei pidavat rusanivka kieviitide seas kuigi hinnatud elurajoon olema. autosid pole kusagile parkida ja ühistranspordile jõudmiseks peab pika maa jala maha käima. suvel pole viga aga talvel pidi siiski jube vastik ja külm see jalutuskäik olema.

Tuesday, May 29, 2018

kuidas tšaikovski oma naist kirjeldas

nüüd räägin lähemalt ka oma naisest, tema nimi on antonina ivanovna. ta on keskmist kasvu, blondiin, mitte eriti ilusa kehaga, kuid näoga, mida võiks nimetada nägusaks. silmad on tal ilusat värvi, kuid ilma igasuguse väljendusrikkuseta, huuled on liiga kitsad, seepärast ei ole ka tema naeratus kuigi meeldiv. näo üldine värv on roosa.
üleüldse, ta on väga nooruslik. ta on 29-aastane, kuid näib 23 või 24. ta on väga edev ning ei ole mitte ühtegi liigutust, mis oleks loomulik... tuleb välja, et minu naisel on tõeline vajadus kõigile meeldida. muide, selle saavutamise püüded kahjustavad teda...
ta on täiesti vaene, keskmise haridusega (teda kasvatati jelizavetski instituudis). hingelt on ta aga nähtavasti väga hea ning suuteline jäädavalt kiinduma.

Wednesday, May 16, 2018

eduard bliebernichti pärandist

vat ma olen ju juba ka varasemalt kirjutanud, et meil on väga raske teadvustada endale, et pärnu oli kunagi ikkagi vaimsuse, kultuuri ja intelligentsi kants. aga nii tõepoolest oli. bliebernichti õllevabrikantide perekonda sündis 1902. aastal poeg eduard. kui ta oli eestlaste poolel vabadussõjas sõdinud, siis võttis ta isalt õllevabriku juhtimise üle. aga ühtlasi oli ta pärnu muinasuurijate seltsi liige. pärnu jõest aga ammutati tollal kruusa ehituste jaoks ja kruusakaevajad leidsid sealt kruusa seest mingeid vanu esemeid. bliebernicht ostis need esemed ära ja lubas, et tulevikus saavad mehed taolis kiviaegseid asju leides temalt vastutasuks õlut. selle peale hakkasid mehed eriti usinalt kruusa sõeluma. nii et praeguses pärnu muuseumis on suurem osa kohalikke kiviaja asju just õlle eest soetatud. kui teine ilmasõda tuli ja bliebernicht lõpuks ikkagi saksamaale ära läks, siis kruusasõelujate meelest oli bliebernichti mantlipärija pärnu muuseum. nii et lagle pareki ema, tollane pärnu muuseumi juhataja elsbet parek, oli püstihädas joodikutega, kes trügisid alatasa muuseumisse sisse, pakkusid elsbet parekile mingit kiviklibu ja nõutasid õlut.

Monday, May 7, 2018

denis fonvizini üleskirjutus aastast 1780

- tühja sa latrad. aga jumalat olemas ei ole!
- aga kes sulle ütles, et jumalat olemas ei ole?
- pjotr petrovitš tšebõšev eile kaubahoovis ütles.