Friday, February 16, 2018

mõtteid tartu tänavatelt

eks tartlased teavad seda kõike niigi. aga kui mõni võõras tänavatele satub, siis oleks hea meenutada nende tänavate ajalugu no näiteks hugo treffneri näitel.

1. meenutus
hugo treffner oli tavaliselt kõndinud kiirete lühikeste tibusammudega, mille vahele tuli aegajalt ka paar pikka sammu.

2. meenutus
kord oli hugo treffner näinud kivisillal ühte tekliga poissi õuna söömas. pidas teda oma kooli poisiks ja andis talle kohe ilma pikema jututa vastu kõrvu. et mida sa krants sööd siin õuna, kas sa ei tea, kus su koht on?! poiss kiunus, et ta on tartu ülikooli üliõpilane. hugo treffner karjus, et sunnik ära valeta ja nüpeldas teda edasi. rahvas kogunes tasapisi kivisillale seda pilti vaatama ja lõpuks keegi sõnas, et tegemist on tõesti tartu ülikooli üliõpilasega. treffner võttis info teatavaks, lõpetas poisi nüpeldamise ja jalutas edasi.

3. meenutus
kord ühel vihmasel päeval nägid treffneri kooli poisid, et kahehobusetõld kihutab mööda tänavat. kutsar seisab pukis püsti ja nüpeldab hobust. kõrval aga jookseb hõlmade lehvides hugo treffner. asi oli selles, et treffner oli tõllaga tahtnud kiiresti sõita ja sõimanud siis kutsarit, et ta jookseb ka kiiremini tema aeglastest hobustest. seejärel olid nad kihla vedanud ja võistluse korraldanud. treffner võitis kihlveo.

Tuesday, February 13, 2018

nikolai petrovitsh sheremetjevi garderoob

nikolai petrovitsh sheremetjev oli teatavasti borodino lahingu kangelase boriss sheremetjevi lapselaps. tema oli ka see, kes võttis ennekuulmatul viisil enda erateatri talunaisest näitlejanna praskovja oma sohinaiseks ja häbenes seda elu lõpuni. aga siiski selle praskovja abiga kandis oma sugu ja krahvitiitlit edasi.
siinkohal tema garderoobi sisu 1806. aastal:
37 õukonna univormi
10 komplekti ühe nööbireaga sabakuubesid
18 komplekti kahe nööbireaga sabakuubesid
54 sõjaväelase pikk-kuube
2 valget karusnahkset kasukat
1 jääkaru nahast kasukas
1 valge hundi nahast kasukas
6 pruuni karusnahkset kasukat
17 villast vammust
119 paari pükse (53 valgeid ja 48 musti)
14 siidist öösärki
2 roosast taftist maskeraadi-doominot
2 mustast taftist atlass-siidiga ääristatud veneetsia kostüümi
39 prantsuse siidkaftanit
8 sametkaftanit
63 vesti
42 kaelasalli
82 paari kindaid
23 kolmnurkset mütsi
9 paari saapaid
üle 60 paari kingi

sigmundi rahamasin

teatavasti võttis sigmund freud igalt patsiendilt vastuvõtu eest 100 krooni. selle eest sai tollases austriungari riigis 150 kg suhkrut. ehk et siis praeguses rahas võibolla 150 eurot. tegelikult maksis ta oma majateenijatele ka samapalju palka kuus, st 100 krooni. samuti oli freudil kombeks gustav mahleriga jalutamas käia.
äkitsi 1911. aastal aga 51-aastane gustav mahler suri. freud pöördus siis gustav mahleri pärandihoidja poole ja nõudis endale iga jalutuskäigu eest tavalise taksi, 100 krooni.

Monday, February 12, 2018

veel meie keelest

mäletatavasti oli prantsuse keel vene aadelkonna suhtluskeel. ja pariis oli paradiis. ning prantslased jumalad.
aga kui 1812 tuli napoleon sõjaga, siis tekkis identieedikriis. lõpetati prantsuse keeles rääkimine. peterburi tänaval võis prantsuse keeles kõnelemise eest nossu saada. salongides hakkasid aadlikud püüdlikult kanges ja puises vene keeles edasi pidama oma elegantseid vestlusõhtuid. ja otsustasid, et kui keegi ei tea venekeelset sõna ja kasutab prantsuskeelset, siis peab maksma panti. aga siis selgus, et vene keeles ei olegi sõna "pant". ja kuna nad teadsid ainult prantsuskeelset sõna "forfait", siis moodustasid sellest venekeelse sõna "forfetura".

meie keelest

"meie keel pole võimeline mitte ainult kõrgelennuliseks ilukõneks, kõlavaks kirjeldavaks luuleks, vaid ka lihtsaks õrnuseks, tundekeelte puudutamiseks. ta on harmooniarikkam kui prantsuse keel, ta sobib paremini hingepalangute kujutamiseks... inimene ja rahvas võivad alustada jäljendamisest, kuid ükskord peavad nad saama iseendaks, et neil oleks õigus öelda "mina olen moraalselt olemas!""
see ei ole kristjan-jaak peterson. see oli tema kaasaegne nikolai karamzin.

Sunday, February 11, 2018

kuulsaid pärnu kirjamehi ehk ühe joodiku elulugu

berend gildenmann oli üks vigala kandist pärit kirjamees. ta oli koguni nii tähtis kirjamees, et kui mihkel jürgens pani 19. sajandi tähtsamate kirjameeste loetelu kokku, kus gildenmann oli kreutzwaldist eespool, siis kreutzwald solvus hirmsasti.
aga ta sündis siis 1822. aastal. tema isa mihkel oli vanamõisa küla peru talu sulane. kui selle talu peremees peru mihkli jaan suri, siis võttis mihkel peru jaani lese anni endale naiseks 1815. aastal. berend sündis siis 1822. aastal. alguses õppis tõnumaa külakoolis. 1834 toimus perekonnanimede panemine ja siis millegipärast võtsid nad endale gildenmanni nime. vigala kalmistul on ka üks 18. sajandist pärit haud, kus on keegi gildenmanni nimeline naisterahvas maetud. ju seal mingi seos või inspiratsioon siis oli.
hiljem 1837-39 õppis berend tallinnas saksa kreisikoolis. tõenäoliselt hakkas ta ise juba 1839. aastal õpetama. oli oesel õpetaja kuni 1844. aasta kevadeni. 1844. läks jädivere koolmeistrite seminari tööle.
1845. aastal kirjutas koos mõisaomanik von uexkülliga neli numbrit nädalalehte "öppetus vabbadrahwale". ajalehte olevat viidud talust talusse ja loetud ette ka selja ja poti kõrtsis.
1847 võttis endale naiseks kasti talust pärit hans redlichi tütre anna. 1849. aastal avaldas esimese eestikeelse geograafiaõpiku "mailma made õpetus". see õpik on selles mõttes huvitav, et esimest korda defineeris ta seal, et misasi on järv, maakitsus, laht jne. 1851. aastal sai aga jädivere koolist kinga joomise tõttu.
läks siis koos oma naisega pärnusse ja hakkas koolmeistriks sauga kirjutuskoolis. elas esialgu naisega ülejõel (bremerseitel). ja hakkas ka raamatuköitmisega tegelema. kolis teisele poole jõge ja andis lehes teada, et elab nüüd "jaarmargi podide jures endises gräbneri herra maias treppist üllesminna". veebruaris 1859 ostsid gildenmannid 1200 hõberubla eest johann friedrich graebnerilt maja. ning kirjutas siis kohe ka lehte, et asub "jäärmargi podide wasto, pumba lähhedal, ommas maias". sel ajal kirjutas ta ka mitu luulekogu - "lillekesed" ja "waimolik tasko-rahha teekäiattele". on huvitav märkida, et "lillekestega" seoses oli ta tsaaririigi tsensoritel hambus, kuna seal olid mõned read talupoegade õigustest. tõlkis ka mitmeid ajalooraamatuid vene keelest eesti keelde ja toimetas perrno postimehe lisalehte.
1866. aastal tekkisid gildenmannil esimesed maksmata võlad linnakassele. foogtikohus pani tema maja ja puukuurid müüki. 1868. aasta 1. märtsil tehti oksjon, kus pandi müüki tema "meubled, maeariistad ja mitmed muud asjad kohhe maksetawa rahha eest". tema varanatuke oli selleks ajaks napp - toolid, lauad, kapid, pann, plekk-kohvikann, kolm paari vanu nuge-kahvleid, neli supitaldrikut ja pildid. tema naine üritas ka omal käel raamatuköitja tööd teha. aga igatahes suri 1869. aastal närvipalavikku.
1871. pandi gildenmann pärnu vanglasse ning vangipaneku põhjuseks oli joomatõbi. kuna leiti, et ta on ka totaalselt laisk (total arbeitsscheu), siis otsustati prooviks saata ta riiga parandusmajja linna kuludega. siis oli mõnda aega vaikus majas.
1881. aastal saabus ta aga tagasi pärnusse. tal valutasid jalad, rind ja ristluud. vasak käsi oli halvatud. ta pandi pärnus haigemajja. 15.06.1881 sai ta haiglast välja ja kirjutas kohe avalduse pärnu vaestekolleegiumile, et teda kostile võetaks. võetigi. aga 08.04.1884 suri ta rabandusse joomise tagajärjel. maeti 10. aprillil vana-pärnu kalmistule.

raamatuloendusest

on huvitav üles märkida palju asju. et eesti 19. sajandi esimese poole piibliseltsidele oli väga suur mõju briti ja põhja-ameerika piibliseltsidel. ja et olukorra kaardistamiseks viidi läbi raamatuloendusi. nt kaarmas viidi läbi 1845. aastal loendus piiblite, uute testamentide, lauluraamatute, jutluseraamatute ja katekismuste üle. 922. perel oli mõni nendest raamatutest kodus olemas. aga nt 1843 loendati tartumaal ka kooliraamatute olemasolu. aga kui 1845. pärnumaa lõunaosas raamatuid loendati, siis oli 4108 vaadeldud perest kokku 1840-s peres uus testament olemas. 1833. peres aga polnud ühtegi vaimulikku raamatut. ning hinnanguliselt ainult 331. vaadeldud peret olid suutelised ise raamatuid ostma. ja kui vaadata valdade kaupa, siis kõige kristlikum vald oli pärnumaal saarde, kus 869-st perest oli 700-l uus testament olemas.