Sunday, October 25, 2020

johannes semperi kiri betti alverile 08.02.1948

 sm. alver

juhime teie tähelepanu sellele, et ligineb ülknü 30. aastapäev ja suure oktoobri revolutsiooni 31. aastapäev. on soovitav, et nendeks tähtpäevadeks ilmuks rohkesti uusi luuletusi ja et ka Teie isiklikult mõned luuletused kirjutaksite ja avaldaksite "loomingus", "stalinistlikus nooruses", "sädes", "sirbis ja vasaras" või mujal ajakirjanduses.

lisaks sellele on ensv kunstide valitsus palunud luua ideelisi, tänapäeva temaatikaga rivilaule, millest tunnevad suurt puudust eeskätt sõjaväelased, sportlased ja koolinoored. valminud rivilaulude tekstidega palume pöörduda ensv kunstide valitsuse poole. 

tallinn, 8.II.1948

EN kirjanike liidu juhatuse esimees

j. semper

Wednesday, October 7, 2020

trotski soomes

peale verist pühapäeva (9. jaanuar 1905) läks trotski teatavasti genfist peterburi. siis ta niiväga trotski veel ei olnudki, oli hooopis pjotr petrovitsh vikentjev passi järgi. aga tõusev täht ta oli. ja kuulus menshevike tiiba. 1. mail 1905 proovisid revolutsionäärid kusagil peterburi lähedases metsas koguneda aga nad vahistati. trotski põgenes sisi soome. leidis elukoha soomes rauha pansionaadis paarisaja kilomeetri kaugusel peterburist. eks trotski teeb seal palavikuliselt tööd, kirjutab artikleid, korraldab ja majandab. suve lõppedes sõidavad kõik laiali ja trotski jääb üksi pansionaati. septembris sureb pansionaadiomanik. trotski tõstab proua laiba kõrvaltuppa. laip teda ei häiri ja trotski jätkab hoogsalt revolutsioonilise tegevusega. ning just nendel päevadel paneb ta kirja oma permanentse revolutsiooni teooria.

Monday, October 5, 2020

uljana afanasevna morozova lakkamatutest palvetest

vana savva morozov (s 1770) oli teatavasti vanausuline pärisori. kuna ta tassis oma mõisniku käsul jalgsi moskvasse mingit kraami kaupmeestele müütamiseks, siis hakkas ühel hetkel ise äri tegema (kangaga) ja sai kokkuvõttes venemaal jõukuselt viiendaks meheks. eks siin mängis ilmselt ka rolli see, et pühendunud vanausulisena käitus ta teistmoodi ning oli allutatud teistele reeglitele ning teatavas ajahetkes osutus see konkurentsieeliseks. ta võttis endale naiseks uljana afanasevna, kes oli ka kõigiti vaga naisterahvas. 19-aastaselt läks ta savvale mehele ja 20-aastaselt sünnitas esimese lapse. 34. eluaastaks oli ta sünnitanud viis last. niiöelda lõpetas justkui oma fertiilse karjääri. aga siis 45-aastasena oma suureks häbiks sünnitas kuuenda lapse. lapse nimeks sai timofei. tal oli sellises vanuses sünnitamise pärast nii piinlik, et ta järgmised 20 aastat palvetas iga päev, et see laps sureks. kui laps 20-aastaselt ikka veel surnud ei olnud, siis lõpetas palvetamise.

Monday, September 14, 2020

visnapuu, duncan ja jessenin

henrik visnapuu käis varastel kahekümnendatel mitu puhku venemaal. tema kohalik sõber oli üks luuletaja, kes omakorda käis läbi jessenini ja duncaniga. jessenin ja duncan küll armastasid teineteist aga jessenin ei osanud sõnagi inglise keelt ja duncan ei osanud sõnagi vene keelt.
ühistel joomingutel aga oli duncanil ikkagi teatav valu jesseninile midagi ütelda ja nii palus ta visnapuud appi tõlkima. ükskord oli see vestlus olnud selline:

duncan - ütle jesseninile, et ma ühtki meest omas elus pole nõnda armastanud kui teda. nüüd tean, mis on armastus. see on mu esimene ja viimane armastus
jessenin - no, nõid!
duncan - jessenin, lähme maale. asume elama väikesesse majja. meil on oma lehm ja majapidamine. kedagi ei ole, oleme kahekesi.....
jessenin - no, kuradi nõid!

Monday, August 24, 2020

põhja-läti talupoegkonna uurimisest

ma olen varasemalt kirjutanud, kuidas oskar loorits kuulutati lätis persona non grataks, kuna ta hakkas läti talupoegi veenma, et nad on tegelikult lätistunud eestlased ja peaksid oma lapsi eesti keeles õpetama.

tuleb välja, et oskar loorits ei olnud oma missiooniga ainus selline. näiteks pidid 1907. aasta suvel minema gustav suits, grünthal ja dr landau samuti liivimaa talupoegi uurima. politsei aga tõkestas neil tee ja käskis neil tartusse tagasi minna.

machiavelli kontekstualiseerimine

tõsi ta on, et machavelli kirjutas 1513. aastal oma kuulsa raamatu "valitseja". seda raamatut ta ei oleks aga üldse kirjutanud, kui firenze vabariik poleks 1512. aastal kokku kukkunud. nimelt töötas machiavelli firenze vabariigis ametnikuna ja oli oma eluga rahul. firenze vabariik oli päris edukas riik - oli püsinud ligi 400 aastat. aga igatahes jäi machiavelli töötuks siis.
tol ajal oli üks raamatute žanr niiöelda nõuanderaamatud valitsejatele. põhiliselt rääkisid need sellest, et valitseja peab olema vooruslik ja tooma hüvangut oma alamatele ja olema jumalakartlik jne. nende raamatute autorid üritasid nende raamatutega valitsejate tähelepanu saada ning palgale saada.
nii võttis siis ka töötuks jäänud machiavelli ette ja kirjutas oma raamatu. pärast raamatu valmiskirjutamist ta natuke vaatas, et kust suunast tuuled puhuvad ja kus kivi all vähid paiknevad ning pühendas oma raamatu kaks aastat hiljem "kõrgeaulisele lorenzo di medicile".
eks ta kuulsaks muidugi sai ja paljud teised nõuandvate raamatute kirjutajad laitsid machiavelli küünilised mõttes maha.
huvitav on siinjuures märkida, et üks kolmas suund nõuanderaamatute kirjutajaid jõudsid oma poliitilise mõttega tupikusse. selge see, et jumalakartlikkus ja vooruslikkus olid ülimad hüved. ning seega valitseja pidi olema maksimaalselt vooruslik. seda ideed ümber pöörates jõuti aga seisukohale, et kui valitseja peab olema vooruslik, siis järelikult on õige otsida ühiskonnast välja kõige vooruslikumad inimesed ning just need panna valitsejaks. ning sealt edasi jõuti seisukohale, et sinine veri ja kõrgesti sündimine ei peaks olema üldse mingi dünastiline nähtus, vaid et aadlitiitlid võiksid siis ka igas põlvkonnas käia mitte mööda vereliini vaid mööda kõige vooruslikumaid inimesi. selge see, et selliste ideede mõlgutajaid oma jutuga kuigi kaugele ei lastud.

Monday, July 27, 2020

suvorovi lapselaps

et kui juba juttu oli suvorovist, siis peaks rääkima ka tema lapselapsest.
engelsi linnas saratovi lähedal on surnuaias rist, millel kiri:
"igumenja agafija
suure vene väejuhi a.v. suvorovi lapselaps
sündis 1810
suri 5.08.1956
146 a vanuses"
tema kohta on teada siis, et ta kodanikunimi oli arippina iljinina suvorova. olla jumalat armastanud üle kõige. enne revolutsiooni umbes nii 100 aasta vanuses käis ta jalgsi jeruusalemmas palvetamas.
1918 aastal panid bolshevikud 108-aastase igumenja sunnitööle 24 aastaks. sealt sunnitöölt sai ta välja siis 132-aastaselt. elas siis veel 14 aastat, vaatas teise ilmasõja ära, ootas stalini surma ära ja siis suri 1956. aastal.
kui ei usu, siis mine saratovi linnast üle volga jõe engelsi linna, hoia vasakule ja linna surnuaialt leiad tema haua. kohe aleksander nevski kiriku taga.
ps. engelsi kunagine nimi oli kosakenstadt ja ta oli volga saksa autonoomse vabariigi pealinn.
pps. tõsi on ka see, et suvorovil (1730-1800) ei olnud ilja-nimelist last ega lapselast.