teadupärast avaldas kristjan jaak peterson oma luulet põhiliselt vaid beiträges, mida vedas rosenplänter. ja otto wilhelm masing oli ka näppupidi juures.
pärast petersoni luuletuste lugemist kirjutas masing: "kogu oma vaevalise keele juures ei kala ega luha - kus on seal midagi luulelist? mina ei näe midagi muud, ainult kõige labasem proosa, halvas ja rikutud keeles väljendatud."
villem reiman luges neid 19. sajandi lõpus uuesti ja ütles: "kõik need on poisikese tööd, sisu poolest magedad, kuju poolest karedad"
1932. aasta kunstis ja kirjanduses kirjutas johannes semper: "kristjan jaak petersoni oodi me ei loe enam, petersoni ei saa näiteks kõrvutada schütziga, sest need on kaks erimaailma. ühe vormi tajume, teise oma mitte, kr. j. petersonist võib vaimustuda ainult arhheoloog."
No comments:
Post a Comment