üks episood fadejevi elust

nõukogude liidu kirjanike liidu esimees aleksander fadejev, kes kõigepealt kirjutas noore kaardiväe ja rääkis, et stalin on ajaloo suurim humanist ning lõpetas elu enesetapuga, mõistes kommunismi otsast lõpuni hukka, käis vahepeal bulgakovi lese korteris joomas. protokoll räägib täpsemalt nii:

"üleliidulise kommunistliku bolshevike partei keskkomitee sekretariaadi korraldusel vaatas parteikontrolli komisjon läbi nõukogude liidu kirjanike liidu sekretäri ja üleliidulise kommunistliku bolshevike partei keskkomitee liikme seltsimees fadejevi süüasja ja leidis, et seltsimees a.a. fadejev, kes oli saabunud rindelt komandeeringult, olles saanud infobüroolt korralduse, ei täitnud seda ja jõi seitse päeva tööle minemata, varjates oma asukohta. väljaselgitamise käigus tehti kindlaks, et jooming toimus kunstnik bulgakova korteris. nagu selgus, pole see ainus juhtum, kui seltsimees fadejev mitu korda järjest purjutas. sarnane asjaolu leidis aset ka tänavu juuli lõpus. faktid seltsimees fadejevi joomingute kohta on kirjanike seas laialt tuntud. üleliidulise kommunistliku bolshevike partei keskkomitee alla kuuluv parteilise kontrolli komisjoni büroo otsustab: arvestades seltsimees a.a. fadejevi ükbp liikme ja eriti ükbp keskkomitee liikme jaoks vääritut käitumist, avaldada talle noomitust ja hoiatada, et kui ta jätkab ebaväärikat käitumist, siis tõstatakse tema suhtes tõsisema parteilise karistuse küsimus".

rudolf tobiase visiidist pariisi

ferdinand kull kirjeldas oma raamatus ühte joomingut pariisis, kui juba küpsemas eas helilooja rudolf tobias sattus klaase tühjendama pariisis elavate noorte eesti kunstnike seltsis. 

nüüd leidsin sellesama joomingu kirjelduse roman nymani sulest:

"kuulsime et meie suguvennast helilooja rudolf tobias viibib läbisõidul pariisis. kuigi tobias oli meist vanem ja me teda koguni ei tundnud, otsustasime teda endi juures külla kutsuda. minul oli teistega võrreldes kõige peenem ateljee, majas, mida nimetasime mesipuuks, ja millele ta tõepoolest väga sarnanes. minu ateljees oli ka vürstlik toredus - pianiino, sest ka muusika oli minu nõrkuseks. pianiino oli muidugimõista vana loks, kuid sellele vaatamata meietaolistele näljarottidele tõeline luksusese. ettevalmistused peoks olid väga lihtsad, sest kunstnikkudena olid ju meie rahalised võimalused väga piiratud, kuid peaasi oli, et oleks midagi süüa - eriti juua. tobias oli väga mõnus mees, täiusliku kunstniku hingelaadiga, kes väga hästi aru sai boheemlasliku olemise hüvedest. kui veinipudeleid oli tühjendatud juba õige mitu ja meeleolu õige ülevaks läinud, palusime, et tobias meile midagi mängiks. väljas oli jumalikult ilus kevadine öö ja täis pehmet kuuvalgust. "ei ma siin umbses ruumis mängi", ütles tobias, "mängin väljas". öeldud tehtud. tassisime klaveri seljas aeda ja tänasime õnne, mis laskis mu ateljeel olla alumisel korral. tobias asus klaveri taha ja hakkas mu vanast pianiinoloksust välja nõiduma helisid, mille kohta ma ei võinud arvatagi, et mu klaver neid võiks sisaldada. ta mängis beethoveni kuuvalguse sonaati, kuid selles mängus ei olnud üksnes beethovenit, vaid seal oli ka tobiast. ei tea, kuidas see tuli, kuid muusika oli meid nii haaranud, et ronisime kõik üksteise järel puude otsa, et olla taevale ja tähtedele lähemal, hoolimata ülesärgenud majaelanike aknast väljavibutavaist rusikaist ja vihasest sõimuvalingust. see oli alles ettekanne ja praegugi, kui ma kuskil kuulen mängitavat beethoveni kuuvanguse sonaati, tuleb alati meelde, kuidas seda mängis tobias ja kuidas me seda kuulasime nagu linnud puude otsas. selles mängus oli midagi püha ja salapärast, seal oli seda tuld, milleta üks kunstnik ei saa olla kunstnik."

paar kultuurilioolist tähelepanekut

esimene tähelepanek

bulgakov oli teatavasti õigeusu papi poeg. ning see kass, kelle nimi on eestikeelses meistris ja margaritas peemot, on originaaltekstis iiobi raamatust võetud behemoth. eestikeelses piiblis on ta tõlgitud jõehobuks.

teine tähelepanek

seda, et koidula olla kleptomaan olnud, olla peterburis tema kohta rääkinud eugenie hurt ja villem reimann. nüüd aga selgus, et juba pärnus koidula lapsepõlves rääkis sama asja koidula kohta lilli suburg.

kolmas tähelepanek

kuigi rudolf tobias oli suur kunstnik ja helilooja, siis enamvähem kõik tema kontserdid saksamaal (no saksamaal ta enamuse ajast elaski ju) läksid pekki. kõik kriitikud ütlesid, et mehel on annet ja tahtmist rohkem, kui oskusi.