see lugu juhtus 1994. aasta kevadel piirivalve remniku õppekeskuses. jaoülemad schütz ja noorkõiv läksid salaja ühel õhtul puhkekeskusesse suvi jooma. see oli seesama puhkekeskus, kus viimasel ajal enne surma elas kohalik oligarh ossipenko. no ja kui schütz ja noorkõiv keset ööd lakku täis peaga tagasi õppekeskusesse jõudsid, siis jäid nad vahele ja pandi kartsa (karts asus viienda kompanii majas, kohe relvaaida kõrval).
ja siis schütz, kes elus varem ega hiljem pole kordagi luuletanud, kukkus oma ahastust pushkini kombel välja elama:
mind valdamas on hirmus hingepiin
ja südant valu närib
ei ole asja hullemat kui viin
kuid magu siiski tema järgi pärib
nüüd viibin ruumis, millel nimeks karts
on õhkkond talumatult raske
oh leitnant, sa oled igavene narts
mine hangelda sa missos parem vaske
on noorkõiv ära rikkund kambri õhu
see lämmetis mind iiveldama ajab
kuis tahaks uputada end ma sügavale sohu
vaid barett siis vedeleks mu rajal
jää hüvasti remniku mu arm
jää hüvasti mu kallis liivamägi
mind piiri peale paiskas saatus karm
on süüdi selles julmur enno mõrtsuk-käsi
ei saa ma kuulda enam hella männikohinat
ei peipsi vahupritsmeis mehist mühinat
ei iial järvetuul õrn mind uinuta unele
sest kõrvus vaid kumiseb iiveldav fraas: laava-laava-lumele
mind kodusest kasarmust eemale kiskus
see haiglane ühiskond - haisev ja ropp
üks süütuke õlu ja siin ma nüüd istun
kuid otsus on kindel - leitnant on tropp
ei murra mind ikla, ei narva, ei puur
las luhtub sadistliku juhtkonna otsus
kord löön ma veel õitsele - võimas ja suur
siis kängub neil aju, mis niigi on kortsus
ma annaksin kõik, et jääda vaid siia
kus on minu sõbrad, mu higi ja vaev
kuidas nendel on vaja sind narva ju viia
olgu neetud see kordon, see põhjatu kaev
mul kodus on pere, on tüdruk, on rahu
neid arvates kaitsvat ma teenin ju riiki
nüüd tabades rida mul pähe ei mahu
miks koheldi mind kui mõnd loomaliiki
ses kivises ruumis ju närbub mu hing
talun siiski ma vapralt kurja saatuse lööke
ent lamades restil teeb valu ju rind
nagu loobitaks sinna vaid ihutud piike
mu sõbrad, ärge heitke te raskustes meelt
kui satute militaristide küüsi
kord pääseme ajateenija veriselt teelt
siis koos võime laulda üht tuntud etüüdi:
etüüd aisakella viisil: kalashnikov, kalashnikov, neetud rauatükk
No comments:
Post a Comment