enn vetemaa kirjutab oma mälestustes, et kui ta alles oli noor kirjanik, siis ükskord oli jooming paul viidingu korteris pärnu maanteel. ja kui siis pidu läbi sai, sattus ta koos debora vaarandiga minema viru taksopeatusse.
viru taksopeatuses kuulutas debora valjul häälel. "oi-oi, varsti jõuavad siia pikkade nägudega hoburatsanikud. hobu-ratsanikud pikkade-pikkade nägudega, oi-oi"
enn vetemaa sõnul hüüdis debora seda endale iseloomulikul "titehäälel"
kui ta need sõnad oli ära hõiganud, suudles ta noort enn vetemaad otse suule ja istus taksosse.
enn vetemaa nüüd vanas eas mõtiskles, et küll ikka vanasti võeti noori kirjanikke vanade sekka sõbralikult vastu. nüüdsel ajal ei pidavat enam päris nii olema.
No comments:
Post a Comment