andku nüüd kirikuisad andeks, et ma nende terminit kasutan. aga kuidagi tuleb määratleda seda mõtteviisi, mis ikka ja üha esineb.
eshatoloogia, eksole, on õpetus, mis räägib maailma lõpust. ja eeldab, et kunagi oli kuldne koidik ja siis läks kõik halvaks ja nüüd tuleb maailma lõpp. tegelikult, nagu me teame, ei ole mingit kuldset koidikut olnud vaid kogu aeg on käinud üks virelemine.
ja see teadmine aitab vältida rasket vaimutööd ning hinnata juba ette ära tõeväärtuse ja kontrollitavuse mõttes väärtusetuks kõik eshatoloogilised seisukohavõtud. tõsi küll, kirjanduslikult võivad nad väärtuslikud olla. ja valimistel võib eshatoloogiliste ideede karismaatiline esitamine hääli tuua. täheldan ka trendi, et eshatoloogiliseks lähevad need inimesed, kes võimul ei ole.
no näiteks kirjutab kivisildnik, et emotsionaalne dementsus hävitab miljoni vaese maa lõplikult.
no näiteks räägib yana toom, et pagulased on see kari, mille otsas hävineb müüt eesti riigi edukusest lõplikult.
kui arnold rüütel sai presidendiks, siis lubasid paljud inimesed eestist minema kolida.
kui ilmus selle 3-aastase uppunud süüria lapse pilt, siis tuli ajakirjandusse pealkiri, et kui see pilt nüüd ei too lahendust pagulaskriisile, siis ei too lahendust mitte miski.
helmed räägivad, et pagulased lõhuvad ära meie niigi hapra sotsiaalse sidususe.
ojuland räägib, et pagulased hävitavad meie rahvuskultuuri.
ja see, kuidas urmas paet piirilepingule alla kirjutas, oli muidugi ka kodumaa mahamüümine.
No comments:
Post a Comment