tahan puškinit!

vat puškin sai ühel hetkel kuulsaks veel oma eluajal. kõik rääkisid temast. pjotr poltoratski rääkis oma lastele, et seal majas on puškin. et "ta on üleni suhkrust ja tagumik on tal õunast, ta lõigatakse lahti ja iga laps saab ühe tüki". kui hetk hiljem lastele kuivatatud ploome pakuti, siis lapsed pistsid kisama "ei taha ploome, tahame puškinit!"