sõitsin ükspäev trammiga bussijaamast balti jaama.
istusin maha ühe vene mammi kõrvale. tal oli ajaleht ühes käes ja teises pastakas. ajaleht oli lahti anekdootide koha pealt. ta pidevalt kritseldas midagi sinna anekdootide juurde. umbes nagu lahendaks ristsõna. kui ma lähemalt vaatasin, siis ta kirjutas ühte kohta "slushaite", teises kohas tegi anekdoote eraldavatele tärnidele ringid ümber jne.
meie ees oli aga kolm eesti parmu. kaks vanemat meest ja üks noorem. jõid trammis sõidu ajal viina ja apelsinimahla peale. noorem rääkis, et kuradi lemps, hakkas ohkima, et muudkui tema raha eest juuakse. aga kui tegelikult vaadata, siis on see noor mees toonud poest rahalises vääringus rohkem pudeleid välja, kui see lemps üldse kulutanud on. et nii ikka ei kõlba. et mis siis, et lemps on konkreetset raha kulutanud aga et tema toodud pudeleid on ikka palju rohkem ära joodud. teised kaks mörisesid niisama. üks möriseja üritas ühel jämedal pihvil tagumikust kinni hakata aga tramm hakkas sõitma ja ta kaotas tasakaalu.
see vene proua samal ajal minu kõrval rääkis mulle mingit juttu, millest osa mõistis neid parme hukke. aga ülejäänud juttu ei mäleta. midagi naljakat see pidi olema, sest ta ise hakkas naerma ja ootas, et mina ka kaasa naeraksin. kui need parmud parajasti lasid viinapudelil ringi käia, siis haaras vanamutt oma samsungi telefoni ja üritas neist pilti teha.
kui pildid ära tegi, siis näitas neid mulle. tõesti toredad pildid aga natuke uduseks jäid.
vanamutt läks linnahalli juures maha.
parmud läksid põhja puiestee peatuses maha.
mina läksin balti jaamas maha.
No comments:
Post a Comment