1968 olid rahutused igal pool. kui pariisis keskenduti oma nõudmistes lõbule (seksile, konjakile, peesitamisele jne), siis itaalias olid milano tudengitel järgmised nõudmised:
- kontroll hinnete paneku üle
- hinnete edaspidine kaotamine ja sellega õppurite valiku lõpetamine
- igaühele õigust saada haridust ja õpinguteks stipendiumi
- koosolekute pidamise õigus
- hommikune üldkoosolek
- õppejõudude aruandekohustus üliõpilaste ees
- kõikide reaktsiooniliste ja autoritaarsete õppejõudude vallandamine
- õppekava koostamine alt üles
kuna stalinlik kommunism oli end selleks ajaks täis teinud, siis otsiti eeskuju maoistlikust kommunismist. lisaks hipirõivastele püüti turustada ka maoistlikus stiilis rõivaid aga need ei läinud väga kaubaks. aretati teooriat, et ülikoolid on ka nagu vabrikud, et ülikoolis töötavad inimesed toodavad teadmisi. ja et seega on haritlased samasugused töölised nagu kõik teised töölised ja õigustatud olema proletaarne avangard. õppeained jagati pekingi eeskujul kodanlikule ajale eelnenud jäänukiteks (kreeka ja ladina keel), puhtalt ideoloogilisteks (ajalugu) ja kaudselt ideoloogilisteks (füüsika, keemia, matemaatika).
No comments:
Post a Comment