läbi rooside

18. sajandis inglismaa vanglates oli nii, et neid pidasid suvalised tüübid ja muretsesid vangla olme ja iseenda palga eest ainult nendest vahenditest, mis vangide sugulased tõid. ja kui sugulasi ei olnud, siis vangid nälgisid. keegi vanglaid ei pesnud. tekkis mingi vanglapalavik, mis levis nii kergelt, et 1730. aasta ühe kohtuprotsessil olevat järgmiseks päevaks kõik kohtunikud maha surnud. mis viis kokkuvõttes selleni, et kohtunikud hakkasid istungil enda näo eest hoidma roosipuhmast, sest muul kombel ei olnud võimalik hingata.