harjumatu mõeldagi aga pärnu oli 19. sajandi keskel ikkagi tõsine vaimuelu keskus. siin oli terve hulk kõvasid kirjamehi (jannsen, rosenplänter jne). ja eestikeelset teatrit tehti pärnus juba 1824. aastal ning selleks oli koguni spetsiaalselt ehitatud teatrihoone eliisabeti kiriku kõrval. eks olud olid siis teised, sest sel ajal mingil hetkel oli pärnu sadam tallinna omast suurem. siis ehitati ka muul jne. ja et siis pärnu kodutud lapsed laevadega saabunud igasugu võõramaalastele halba muljet ei jätaks, asutati pärnu lastekodu. nii et vaimuelu kees ja kirjamehed olid au sees.
berend gildenmann oli siis ka üks nendest. ta oli tegelikult pärit vigala kandist. ta oli koguni nii tähtis kirjamees, et kui mihkel jürgens pani 19. sajandi tähtsamate kirjameeste loetelu kokku, kus gildenmann oli kreutzwaldist eespool, siis kreutzwald solvus hirmsasti.
aga ta sündis siis 1822. aastal. tema isa mihkel oli vanamõisa küla peru talu sulane. kui selle talu peremees peru mihkli jaan suri, siis võttis mihkel peru jaani lese anni endale naiseks 1815. aastal. berend sündis siis 1822. aastal. alguses õppis tõnumaa külakoolis. 1834 toimus perekonnanimede panemine ja siis millegipärast võtsid nad endale gildenmanni nime. vigala kalmistul on ka üks 18. sajandist pärit haud, kus on keegi gildenmanni nimeline naisterahvas maetud. ju seal mingi seos või inspiratsioon siis oli.
hiljem 1837-39 õppis berend tallinnas saksa kreisikoolis. tõenäoliselt hakkas ta ise juba 1839. aastal õpetama. oli oesel õpetaja kuni 1844. aasta kevadeni. 1844. läks jädivere koolmeistrite seminari tööle.
1845. aastal kirjutas koos mõisaomanik von uexkülliga neli numbrit nädalalehte "öppetus vabbadrahwale". ajalehte olevat viidud talust talusse ja loetud ette ka selja ja poti kõrtsis.
1847 võttis endale naiseks kasti talust pärit hans redlichi tütre anna. 1849. aastal avaldas esimese eestikeelse geograafiaõpiku "mailma made õpetus". see õpik on selles mõttes huvitav, et esimest korda defineeris ta seal, et misasi on järv, maakitsus, laht jne. 1851. aastal sai aga jädivere koolist kinga joomise tõttu.
läks siis koos oma naisega pärnusse ja hakkas koolmeistriks sauga kirjutuskoolis. elas esialgu naisega ülejõel (bremerseitel). ja hakkas ka raamatuköitmisega tegelema. kolis teisele poole jõge ja andis lehes teada, et elab nüüd "jaarmargi podide jures endises gräbneri herra maias treppist üllesminna". veebruaris 1859 ostsid gildenmannid 1200 hõberubla eest johann friedrich graebnerilt maja. ning kirjutas siis kohe ka lehte, et asub "jäärmargi podide wasto, pumba lähhedal, ommas maias". sel ajal kirjutas ta ka mitu luulekogu - "lillekesed" ja "waimolik tasko-rahha teekäiattele". on huvitav märkida, et "lillekestega" seoses oli ta tsaaririigi tsensoritel hambus, kuna seal olid mõned read talupoegade õigustest. tõlkis ka mitmeid ajalooraamatuid vene keelest eesti keelde ja toimetas perrno postimehe lisalehte.
1866. aastal tekkisid gildenmannil esimesed maksmata võlad linnakassele. foogtikohus pani tema maja ja puukuurid müüki. 1868. aasta 1. märtsil tehti oksjon, kus pandi müüki tema "meubled, maeariistad ja mitmed muud asjad kohhe maksetawa rahha eest". tema varanatuke oli selleks ajaks napp - toolid, lauad, kapid, pann, plekk-kohvikann, kolm paari vanu nuge-kahvleid, neli supitaldrikut ja pildid. tema naine üritas ka omal käel raamatuköitja tööd teha. aga igatahes suri 1869. aastal närvipalavikku.
1871. pandi gildenmann pärnu vanglasse ning vangipaneku põhjuseks oli joomatõbi. kuna leiti, et ta on ka totaalselt laisk (total arbeitsscheu), siis otsustati prooviks saata ta riiga parandusmajja linna kuludega. siis oli mõnda aega vaikus majas.
1881. aastal saabus ta aga tagasi pärnusse. tal valutasid jalad, rind ja ristluud. vasak käsi oli halvatud. ta pandi pärnus haigemajja. 15.06.1881 sai ta haiglast välja ja kirjutas kohe avalduse pärnu vaestekolleegiumile, et teda kostile võetaks. võetigi. aga 08.04.1884 suri ta rabandusse joomise tagajärjel. maeti 10. aprillil vana-pärnu kalmistule.
No comments:
Post a Comment